Atlandil purjetajad. Lõunapoolkera suvi. Hüvasti, Brasiilia! |
|
KUIDAS TUUL MÕJUTAB REISI. Hoiame pilgu Lennuki ümbermaailmasõidu kogu teekonnal 1999–2000–2001. Atlandi ookean on suur – koos ääremeredega ligi 92 miljonit ruutkilomeetrit – ja ka lai (ookeani kõige kitsam koht 2830 km on ekvaatoriosas). Tinglik piir Atlandi ja Vaikse ookeani vahel kulgeb piki joont Tulemaa–Antarktika poolsaar. Loodetavasti enne märtsi algust jõuab sellesse piirkonda Lennuk. Meresõit on seal ohtlik. Jaanuarist märtsini, lõunapoolkera suvel, valitsevad Lõunamerel purjelaeva jaoks siiski üsna talutavad tingimused, kuid märtsis muutub ilm tormiseks. Meie maailmarändurite meeskonda, kel on juba olnud mitu ettenägematut viivitust, sunnib see teadmine kiirustama. Soodsa tuule korral teeb väle purjelaev vahepeal kaotatud aja tasa. Lennuki teekonda võime me jälgida Interneti abil: teada saame jahi asukoha ja kiiruse, tuule suuna ja kiiruse, õhu- ja veetemperatuuri, samuti veesügavuse jahi all, näeme laevast värsket fototki. Kui on tuulevaikne, kaotab Lennuk oma sõidueelise. Longus purjega on jahtlaev Atlandil umbes sama abitu kui A. Bombard’i kummipaat L’Hérétique (1952) või T. Heyerdahli papüüruslodi Ra (1970). Tuulevaikusega ookeanil seilajal jääb aega loodusvaatlusteks ja mõtisklusteks ning mitmesuguste lisaülesannete lahendamiseks. Bombard tõestas merehädalise tingimustes, et võib ellu jääda, kui süüa kaks kuud vaid toorest kalamassi ja pisut planktonit. Heyerdahl kinnitas papüürusaluse kõlblikkust Atlandi ületamiseks ja andis tuge teooriatele muistsetest Ameerika-avastajatest ning teisel pool ookeani asunud müütilisest Atlantisest. Maailma vanimate purjetajate hulka kuuluvad “Portugali sõjalaevukesed”, kes troopilisel merel võivad Lennukit saata tervete laevastikena. Laevukese õige nimi on meripõis, ta kuulub ainuõõssete hulka ja on meduusi kujuga. Looma veepinna kohale kerkiv värvikirev ujupõieke on kuni paarkümmend sentimeetrit pikk, selle küljest ripuvad alla kuni kolmekümnemeetrised kõrverakkudega püüniskombitsad. Mürgised kõrverakud tekitavad nende puudutajale pöörast valu. Väljakannatamatu valu pani karjuma ka mõne Thor Heyerdahli kaaslase. Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Kasu sai muistsest tarkusest. Ra mehed pissisid kookospähkli koore täie uriini ja määrisid sellega kõrvetada saanud kohta. Haigel hakkas parem. Hea, kui eelkäija kogemused on varnast võtta. Mõne mürgi vastu ei ole rohtu. Ohtlikumate loomadega puutuvad Lennuki mehed aga tõenäoliselt kokku alles Vaikses ookeanis. Soojas Brasiilia suves ei saa Lennuk kaua viibida. Lõunapoolkeral ulatub pooluse jahutav mõju tunduvalt kaugemale kui põhjapoolkeral. Külm Falklandi hoovus, mis kannab kaasa jäämägesid, ulatub piki Lõuna-Ameerika rannikut La Plata laheni. Falklandi saared ehk Malviinid asuvad umbes Lõuna-Inglismaa laiuskraadil, kuid ilmastik meenutab seal pigem Islandi lõunarannikut. Jaanuari veedab Lennuk veel kindlasti Atlandil. Seejärel jõutakse ümbermaailmasõidu raskeimasse lõiku Lõuna-Ameerika lõunatipu juures. Vahepeal peaks siia jõudma valik reisimuljeid Atlandi soojemast piirkonnast.
|