Pungade võlumaailm

Urmas Laansoo


Põhjamaises Eestis, kus enamik taimi langetab sügisel lehed, avaneb just talvel tähelepanelikule vaatlejale imepärane maailm. Taimed hakkavad küll pungi looma juba suvel, ent lehtede varjus me neid lihtsalt ei märka. Vaatame siis nüüd – enne, kui nad kevadpäikeses liikuma hakkavad. Pungi hästi tundes saame ka üsna kindlalt määrata, mis liiki on raagus puu või põõsas.

Iga pung on tegelikult pisike kokkusurutud võsu, sest ta peidab endas kõikide maapealsete organite – varte, lehtede, õite ja ka uute pungade algmeid. Kõike seda õrna ja habrast kaitsevad ja katavad tavaliselt muundunud lehed – pungasoomused. Need võivad olla kleepuvad nagu kasel ja hobukastanil, karekarvased nagu sarapuul, siidkarvased nagu pihlakal, süsimustad nagu saarel… Aga mõne taime pungad elavad ka karmi talve üle ilma kaitsvate soomusteta. Näiteks meie parkides-aedades kasvatataval villasel lodjapuul. Otsi ja pane kirja, milliseid pungasoomuseid leidsid!

Et talvel raagus taimi üksteisest eristada, on oluline tähele panna ka pungade asetust. Näiteks harilikul sirelil ladvapung puudub (okste tipus on tal alati kaks külgpunga), ungari sirelil on see aga olemas. Hallil ja sanglepal ning mustal sõstral istub pung erinevalt enamikust teistest taimedest lühikese rao otsas. Saarel, hobukastanil ja vahtral asetsevad pungad oksal vastakuti, tammel ja pärnal vahelduvalt. Kaht viimast saab omavahel eristada selle järgi, et tammel on oksa tipus koos mitu punga, pärnal alati üks. Kui märkad aga metsas heledakoorelist põõsast, mille iga nõelterava punga kaenlas näed veel näputäit pisikesi (botaanikud nimetavad neid seriaalseteks), siis on tegu kindlasti hariliku kuslapuuga. Kevadel puhkeb tavaliselt vaid alumine suur pung, jättes pisikesed igaks juhuks oma aega ootama. Uuri ja võrdle raagus metsas, aias või pargis erisuguseid pungi. Kas tunned ära nende omaniku?



Kevade saabudes langevad soomused maha ning pungad puhkevad. Ent mitte kõik: enamik puittaimi jätab osa neist – uinuvad pungad – oma aega ootama. Just tänu nendele kasvavad kännuvõsud pärast puu külmumist, mahasaagimist või tormimurdu ning lehtivad pärast pügamist hekid; tänu uinuvatele pungadele saab lõikuse abil kujundada viljapuude võra.



Fotod: Toomas Neemre