Vastab Eesti Ornitoloogiaühingu projektijuht Andres Kalamees:

 

1. Millised loodusväärtused satuvad ohtu, kui süvasadam rajatakse Undvale?

Sadama ehitamine Undvasse ning laevaliiklus kui selline Uudepanga lahes seab otsesesse ohtu naabruses asuva Eesti looduskaitse ühe visiitkaardi – Vilsandi rahvuspargi unikaalsed ökosüsteemid. Oht tuleneb nii sadamaehitustöödest kui ka sinna saabuvatelt suurtelt laevadelt (võimalik õlireostus ning otsene häirimine).

Uudepanga lahes on endale vahekodu leidnud mitmed läbirändavad või talvituvad veelinnuliigid, nende seas globaalselt ohustatud kirjuhahk. Viimase 30 aasta jooksul ligi poole oma maailma populatsioonist kaotanud kirjuhahk on turvalise talvituskohana omaks võtnud Uudepanga lahe, just siia on kujunenud selle liigi üks olulisemaid kaitsepiirkondi kogu Läänemeres. Kirjuhahk liigub ja tegutseb ülitihedate parvedena ning moodustab väga soodsates oludes suuri liitkogumikke (Undva piirkonnas on tavalised kuni 2000 linnust koosnevad parved). Just seetõttu võib ka väikese ulatusega õlireostus saada siin talvituvatele kirjuhahkadele saatuslikuks. Sadama rajamine ning laevaliiklus mõjuvad otseselt ka kirjuhaha toidubaasile Uudepanga lahes: need linnud toituvad peamiselt veealustele järsakutele kinnitunud karpidest.

Lisaks kirjuhahale on Uudepanga laht ja kogu Tagamõisa poolsaar üks olulisi hallhane ning sõtka rändepeatuspaiku Euroopas ning sookure pesitsusala. Seepärast ongi Uudepanga laht koos Tagamõisa poolsaarega arvatud rahvusvaheliselt tähtsate linnualade nimekirja, mis osaliselt kattub Vilsandi rahvuspargiga (viimane kannab ka austavat Ramsari märgala tiitlit).

2. Kuidas korraldada elu Tagamõisa poolsaarel nii,et sealne loodus mitte ainult püsiks, vaid annaks Kihelkonna valla rahvale ka teenimisvõimaluse?

Kui suudame hoida Uudepanga lahte suure sadama ehitiste ja ohtude eest, siis jääb võimalus pakkuda loodusturistidele unikaalset võimalust kerge vaevaga nautida kirjuhaha võlu ja sarmi. Laevakompaniid, kes ilmselt nii või teisiti hakkavad Saaremaa sadamatesse turiste tooma, võivad koostöös kohalike omavalitsuste ning kaitsealade ja teiste looduskaitseorganisatsioonidega välja töötada selleks sobivaid programme ja marsruute, mis hõlmaksid igakülgselt Loode-Saaremaa muidki puutumatu looduse väärtusi. Talvituvad veelinnud aga aitaksid pikendada muidu meie tingimustes küllaltki lühikeseks jäävat turismihooaega.

Eesti Ornitoloogiaühing on nõus igati kaasa aitama sellise arendustegevuse ning kava koostamisele ja tutvustamisele-levitamisele nii kodu- kui ka välismaal.