Vilsandi rahvuspargi tänasest ja homsest päevast

Arvo Kullapere - Vilsandi rahvuspargi direktor, Kihelkonna valla volikogu esimees, AS Undva Sadam nõukogu liige

Vilsandi saar ja teda ümbritsevad Saaremaa poolsaared ei ole kunagi olnud head põlluharimise seisukohalt. Klibused põllumaad või plaatjad loopealsed pole võimaldanud kasvatada suuresaagiliselt vilja või heina. Ka suvised pikad põuaajad on kartulisaagi kesiseks jätnud. Nii on tulnud kohalikul rahval elada üks jalg maal, teine meres. Sellest annab tunnistust rikkalik kultuuripärand: sadamad, rannalautrid, tuletornid, purjelaevade ehitamine kaugsõitudeks jne.

Kõiki neid ajalooperioode oleme uurinud ja talletanud. Täiesti uut teadussuunda alustasime 1994. aastal koostöös Soome keskkonnaministeeriumi, ökoloogiainstituudi, Eesti keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse ning keskkonnauuringute keskuse jpt.-ga. Tänaseks on rajatud rahvusvahelised õhuseire foonijaam ning metsa püsivaatlusala.

Loona külastuskeskuse valmimisega 4. detsembril 1997. a. avanes meil võimalus tegelema hakata loodusõppe ja -koolitusega. Näiteks 1999. a. viidi Loonas läbi 49 seminari ja koolitusüritust. Algteadmisi keskkonnakaitsest ja liigikaitsest anti Loonal ligi 5000 inimesele. Rahvuspargi külastajate koguhulk erakordselt pikal ja soojal suvel tõusis üle 20 000, kellest 9000 külastas Harilaiu poolsaart, 4000 Vilsandi saart ning ülejäänud meie teisi alasid.

Täna on rahvuspargi ümber koondunud umbes paarkümmend väikeettevõtet, kes toitlustavad, majutavad või pakuvad muid loodusturismiga seonduvaid teenuseid nii kaitseala kui Kihelkonna ja Lümanda valda külastavatele inimestele. Rahvuspark valmistab ette õpperadu, stende, trükiseid ja muud visuaalset informatsiooni, koolitab giide ja väikeettevõtjaid.

Praegu tegeleme kaitsekorralduskava eeltöödega ning plaanime selle aasta lõpus ära trükkida, et ette valmistada õiguslik baas EL nõukogu määruse 2078/92 täitmiseks Vilsandi rahvuspargis. See määrus võimaldab täita keskkonnakaitselisi nõudeid maapiirkonna arendamisel. Näiteks soodustada põllumajanduses mahetootmist, hooldada mahajäetud põllu- või metsamaid, taastada puisniite, mis aga veelgi olulisem, jätta maaomanikuga sõlmitud lepingu alusel talumaad tootmisest välja looduskaitselistel eesmärkidel 20 aastaks. Sisuliselt saame tegelema hakata samasuguste loodushoiutöödega nagu Matsalu looduskaitseala kolleegid, seda pärast kaitsekorralduskava kinnitamist keskkonnaministri poolt.

Meie eesmärk on toetada lambakasvatuse edendamist rannakarjamaadel, mis moodustavad ligi 20% rahvuspargi maafondist.

Lähiajal on plaanis alustada muuseumi rajamist Loonale. Sellega kordaksime kaitseala rajaja Artur Toomi tegemisi.

Vilsandi saar oma raske kättesaadavusega jääb endiselt avatuks 3000–4000 külastajale, kuid pearõhk tuleviku seisukohalt kuulub Loona külastuskeskusele, mis muutub Lääne-Saaremaa loodusteadus- ja külastuskeskuseks.