Mõnel on toiduladu maa all

Urmas Laansoo

Seekord teeme tutvust ühega taimedest, kes kogub endale toiduvarusid maa alla, nagu inimene sahvrisse või keldrisse. Kui tahad oma silmaga näha, mida peidab kanakoole, siis kaeva üks taim üles - niiskest pinnasest saab selle kergesti kätte. Raputa muld juurte ümbert ja näedki midagi paksu ja ahvatlevat, kenasti hulgakesi koos! Need on vee ja toitainete mahutid - muguljuured.

Kanakoolme õit lähemalt silmitsedes märkad kindlasti sarnasust tulikatega. Ta ongi üks neist - suure,600-liigilise tulika perekonna esindaja. Kanakoole on levinud peaaegu kogu Euroopas ja Lääne-Aasias, aedadest loodusesse läinuna ka Põhja-Ameerikas. Eestis kasvab see 5 -30 cm kõrgune taim sageli niisketes parkides, jõeäärsetel, võsades ja metsades.

Tutvust temaga ei maksa jätta suve teise poolde, sest varsti pärast õitsemist ja viljade valmimist kaob ta maa pealt. Nõnda käituvaid taimi kutsuvad botaanikud efemeroidideks ehk kevadtaimedeks (veel kiiremini kaovad efemeerid ehk lühieataimed, näiteks varakevadik). Kanakoole alustab kasvu üsna pea pärast maa tahenemist ning õitseb juba aprillis-mais. Ta püsib siiski kauem, kui aprillis jutuks olnud käopäkk.

Õisi tasub uurida lähemalt: rohelisi tupplehti leiad ainult kolm, kollaste kroonlehtede arv võib aga olla igas õies erinev (8-12).Väga harva võib kanakoole olla ka valgete, vasekarva või täidisõitega. Pärast õitsemist areneb paljude tolmukate ja emakatega õiest kuiv koguvili - kogupähklike. Väikesed osaviljad (osapähklikesed) on karvased ja lühikese tömbi tipuga (vaata luubiga!). Sellist viljatippu kutsutakse nokaks.

Kanakoolme viljad idanevad halvasti. Et siiski rohkem järglasi anda, on tal varuks väike kavalus. Viljade küpsemise aegu vaata teraselt taime lehekaenlaid: sinna ilmuvad väikesed kerajad tumedad pallikesed. Need on sigikehad, mis maha pudenedes annavad alguse uuele taimele - nõnda paljuneb taim vegetatiivselt (Eesti taimedest kasvatab sigikehasid veel hammasjuur).

Kanakoolet uurides pea silmas, et ta on mürgine. Seda ütleb ka tema nimetus (koolma tähendab murdekeeles `surema`). Tõsi, andmed selle taime mürgisuse kohta on väga vastuolulised: eri raamatutes väidetakse, et kanakoole on kas värskelt mürgine, muutub mürgiseks alles viljade valmides või on mürgised vaid tema muguljuured. Tõlkeraamat "Kuidas meie taimi kasutada " julgustab aga mahedatest pähklimaitselistest lehtedest salatit valmistama. Selle võiks igaks juhuks siiski proovimata jätta!



Foto: Arne Ader