Kuu loom - rästikRainer Kerge |
Vanarahva tarkuse järgi tulevad paastumaarjapäeval, märtsil karu koopast ja "uss " mättast välja. Soojendavad ennast kevadpäikese käes ja asuvad siis oma toimetusi talitama. Karu jätame seekord omapäi asjatama ning uurime, mida huvitavat võtab ette "uss", tegelikult madu - rästik -, kellel on maikuus pulmad. Teadmine, mis tuleb enne edasilugemist meelde jätta, ongi see, et roomajate ussiks nimetamine jäägu folkloorikogujate lõbuks. Ussid on enamasti väikest kasvu selgrootud loomad, kel madudega vaid niipalju pistmist, et näiteks noored rästikud lasevad meelsasti vihmaussidel hea maitsta. SUGULASED Peale rästiku elab Eestis veel ka teine madu - nastik.Vahet saab neil teha nii: rästiku seljal on siksakmuster, nastikul sellist kirja pole; rästiku pea on kolmnurkne, nastiku kael läheb peaks üle sujuvalt; rästiku pupill on vertikaalne (annab talle kurja ilme), nastiku pupill on ümmargune. Peale nende võib Eestis elada ka rästikusarnane silenastik, keda on kohatud näiteks Lätis, Rootsis, Soomes (Ahvenamaal). Eestis siiani silenastiku kindlalt leidu teada pole, nii et kes kohtab rästikut, kelle pupill on ümmargune, võtku ühendust lähima zooloogiga. Muinasjuttudest tuttava punase "ussikuninga " jäljed võivad viia maoni, keda Eestis ei esine. Lõuna-Euroopas elav koldkõht-vilbasnastik on suur ja tige (kuigi mürgitu) madu, kes võib vananedes kanda tumepunast nahka. Eestisse võis koldkõht-vilbasnastik sattuda näiteks kaupmeeste või sõjapealike õela koduloomana. MÜRGIHAMBAD Rästiklastel ja lõgismadulastel on mürkmadudest kõige paremini arenenud mürgihambad. Kui rästiku suu on kinni, paiknevad mürgihambad horisontaalselt. Kui madu aga suu lahti teeb ja hammustama hakkab, lükkavad vastavad lihased hambad vertikaalselt ette. Maomürk on tegelikult mürgine sülg, mida maod hammustades mürgihammastes olevate kanalite või vagude kaudu ohvrisse viivad. Mehaaniliselt meenutab see protseduur süstimist. Maomürki on kahesuguse toimega. Rästiklaste ja enamiku lõgismadulaste mürk on hemotoksiline. Organismi sattudes lõhub mürk vererakke ja veresooni. Iseloomulikud on valu, verevalumid hammustuse piirkonnas, sisemised verejooksud ja veresoonte tromboosid. Mürknastiklaste (näiteks kobrade, mambade, korallmadude) ja merimadulaste mürk on neurotoksiline, mõjudes eeskätt närvisüsteemile. Hammustuse kohas enamasti turseid ja verevalumeid ei teki, ohvri surm saabub hingamiskeskuse halvatusel. Eestis elava rästiku hammustus üldjuhul eluohtlik ei ole. Kui rästik on hammustanud, peaks kannatanu panema lamavasse asendisse (ringijooksmine soodustaks mürgi kehas laialikandumist) ja andma talle palju juua: teed, vett, kohvi…Vedelikud aitavad mürki kiiremini organismist välja viia. Hammustatud jäset ei tohi kõvasti kinni siduda, samuti ei maksa proovida mürki välja imeda. Esmaabi andmise järel tuleks haige lamavas asendis toimetada tohtri juurde. ELUKOHAD Rästikud eelistavad elada niisketes segametsades, metsaservades, raiesmikel, soodes, jõgede ja järvede kallastel. Rästik on paikne loom. Oma suvepesast, milleks võib olla näiteks "korterist" välja tõstetud närilise urg, ei liigu rästik toitu ja vett otsides harilikult kaugemale kui sadakond meetrit. Vaid kevadeti ja sügiseti, kui maod liiguvad talvituspaigast suvekorterisse ja vastupidi, võivad rästikud ette võtta mõnekilomeetrilisi rändeid. Talveund magavad rästikud sageli mitmekesi koos samas urus. Talveune urg peab asuma allpool piiri, milleni maa talvel ära külmub. Vahel võivad talvekoopa-kaaslaseks olla ka vaskussid. Suvel rästikud selliseid naabreid ei salliks, vaid lülitaksid nad kiiremas korras oma menüüsse. Sobivates elupaikades,näiteks mõnusal võsasse kasvanud niiskel raiesmikul, võib elada koos palju madusid. Selliseid maduderikkaid alasid nimetatakse maokolleteks. MAOELU Talveuni kestab rästikutel septembrist-oktoobrist aprillini. Temperatuur talvitumispaigas ei tohi langeda alla paarikolme soojakraadi. Aprillis roomavad rästikud talveurgudest välja. Esimene töö talveunest tõusnuil on enda päikese käes soojendamine. Rästikute kehatemperatuur kõigub 10 ja 30 kraadi vahel, isased tunnevad ennast kõige paremini 25 ° C juures, poegi ootavatele emastele on parim temperatuur 28 ° C. Inimese jaoks normaalne kehatemperatuur - 37°C - on rästiku jaoks ülikõrge palavik, loomad satuvad kuumaletargiasse ja hukkuvad. Paar-kolm nädalat pärast talveunest ärkamist, harilikult maikuus, rästikud paarituvad. Erinevalt enamikust madudest on rästik vivipaar - elusasünnitaja. Pärast paaritumist otsivad rästikud endale suvekorteri, milleks on üldjuhul mõne pisema loomakese urg, tihe põõsas, tilluke kännualune koobastik. Suurem osa suvest kulub loomal toitumisele ja enda soojendamisele. Kevadel on rästiku toidulaual maapinnal pesitsevate lindude pojad. Suve edenedes kasvab menüüs konnade osakaal, sügisel jahivad rästikud peamiselt hiiri .Ära ei põlga rästik veel mutte, sisalikke, vaskusse ning ka liigikaaslasi. Roomaja ise võib saagiks langeda metsseale, mägrale, rebasele, tuhkrule, kurele, kakule. Augustis rästikud poegivad. Sageli keerab mammarästik ennast ümber puu ehk ronib kännu või heinakuhja otsa, jättes saba allapoole rippu ja kukutab sedasi kümmekond 15 - 20 sentimeetri pikkust rästikupoega rohule. Noored rästikud söövad enne talveunne suikumist kõhu täis eelkõige putukatest, nälkjatest, liblikaröövikutest, vihmaussidest, tillukestest konnadest. Suguküpseks saavad isased rästikud neljandal aastal, kui nende pikkus on vähemalt 45 sentimeetrit ja emased viiendal aastal 55 sentimeetri pikkustena. Pikkus: kuni 80 cm Klass: roomajad (Reptilia) EESTIS ELAVAD ROOMAJAD: Sisalikulised: Kivisisalik (Lacerta agilis) Maolised: Nastik (Natrix natrix)
Joonistas Kristi Jaanus |