Päev Keeni-Sangaste mail

Boriss Kahu

Matk on kavandatud põhiliselt mööda kohalikke teid, nii et liikuda saab jalgsi, jalgrattal (talvel suuskadel), aga ka mootorsõidukiga. Viimasega ei pääse muidugi igale poole päris ligi, ent väike jalutuskäik kulubki vahelduseks ära. Restust Sangastesse saab matkata jalgsi või suuskadel maanteega rööbiti kulgevas Väikse Emajõe orus.

Igaüks otsustab ise, kas läbida korraga kõik soovitatud punktid või teha seda osade kaupa. Kes tahab teha täisringi, sel tuleb Lossikülast, kirjanik R. Rohu talu juurest pöörduda tagasi Sangastesse, et sealt vahepeatusega Sangaste kalmistul naasta Keeni. Matka alg- ja lõpp-punkti pääseb jalamees kõige hõlpsamini 3 kilomeetri kaugusel olevast Keeni raudteejaamast.

1. Keeni mõisahoone ja - park

Kahekorruseline Keeni mõisahoone pärineb 19. sajandi esimesest poolest, ent seda on aegade jooksul korduvalt ümber ehitatud. Pikka aega paiknes siin kool, mis nüüdseks on kolinud uude hoonesse oja vastaskaldal. Mõisahoonet, kuhu on kavandatud hooldekodu, ümbritseb kolme hektari suurune park. Pargis leidub puid-põõsaid 35 liigist, neist haruldasemad on pensilvaania saar, palsaminulg ja värdenelas. Parki hooldab Keeni koolipere ja teised asula elanikud. Pargiveeres voolavale ojale ehitatud pais on tekitanud väikese tehisjärve, kus saab supelda ja kalagi püüda.

2. Vori kivikalme

asub maantee ääres umbes 2 kilomeetrit Keenist ida suunas, kunagise Vori talu maal. Hallidest leppadest ümbritsetud kalmet pole kunagi põhjalikult uuritud, aga arvatakse, et see pärineb rauaajast. Siingi on korrastustöid teinud Keeni kool.

3. Kirgjärv

asub Mäekülas Sangaste linnamäe jalamil. See 1,3 hektari suurune veesilm on puhas, sobib nii supluseks kui ka kalapüügiks. Kohati on kaldad küll soostunud ning veepiiril kipub võimutsema paju- ja lepavõsa. Ent see, mis tundub inimesele ebamugav, sobib lindudele: järve kaldail pesitsevad haned ja pardid ning seal on rände aegu nähtud peatumas ka luiki. Kirgjärve läänekaldal kõrgub osaliselt noore kaasikuga kaetud Kahrumägi, mille kõrgeim punkt on 165 m (järve enda veepeegel küünib 143 meetrit üle merepinna).

4. Sangaste linnamägi,

arvatavasti käesoleva aastatuhande esimesest sajandist, jääb Kirgjärvest läände. Küngas (175 m üle merepinna) on ülijärskude nõlvadega, ent sellel puudub linnamäele iseloomulik vall. Rahvajutu järgi olnud linnamäel kunagi Sangaste loss. Siit lähedalt kulges kunagi Lätist üle Otepää Tartusse viiv tee.

5. Harimägi,

varasemas kirjanduses Leenhardi (Leonhardi) mägi, on üle kahe kilomeetri pikk ning oma 212 meetriga Sangaste valla kõrgeim tipp, mis paistab hästi kätte Kuutsemäelt. Harimägi tõuseb aeglaselt kirde-edela suunas, järsud nõlvad on kaetud metsaga. Siin kunagi seisnud vaatetorni (Leonhardi torni) meenutab vaid kivialus. Ent tornitagi küünib pilk üle ümbruskonna kuppelmaastiku. Seda vaadet on omal ajal ülistanud kuulus geodeet ja astronoom, Tartu Ülikooli professor ja Pulkovo observatooriumi rajaja F. G. W. Struve (1793-1864), kes aastail 1816-1819 mõõdistas astronoomilis-trigonomeetriliselt Liivimaa.

Harimäe läänepoolset metsaga kaetud ala kutsutakse Kanepimäeks, lõunaosa Pedajamäeks - seal tehti vanasti jaanituld.

6. Restu

asula Väikse Emajõe kaldal on tekkinud kunagise mõisa ümber. Nüüdki pakub rändajale huvi siinne punastest tellistest mõisahoone ja seda ümbritsev park. Mõisahoones oli 1998. aastani kool, praegu seisab see tühjana. 19. sajandi II poolel rajatud pargis kasvab kokku 52 liiki puid-põõsaid, nende seas võõrapärane Ruprechti kuslapuu, kahara võraga hall pähklipuu ja suured vene lehised.

7. Väike Emajõgi

on siitkandi olulisim vooluveesoon. Restu ja Sangaste kiriku vahel jookseb ta rööbiti maanteega, tehes suuri lookeid, et leida soodsat pääsu läbi kingustiku. Org on kord kitsas, kord pisut laiem. Jõgi ise on Sangaste kiriku juures ligikaudu 7 meetri laiune. Kevaditi tõuseb Väike Emajõgi üle kallaste, ujutades paiguti üle kogu orundi.

8. Sangaste kirik

ehk täisnimega Sangaste Püha Andrease luteri kirik on kolmelööviline kiviehitis. Esimesed teated sellest pühakojast pärinevad 1379. aastast. Sõdade ajal on hoone korduvalt hävinud ja taas üles ehitatud, praegune valmis 1742. aastal. Kristust ristil kujutav altarimaal loodi 1883. aastal Münchenis. Kantsel on kaunistatud gooti stiilis ornamendiga (1861). 24 registriga oreli ehitasid vennad Kriisad 1924. aastal.

9. Laane talu

on aasta ringi matkajate ootel. Siin saab öömaja ja kehakinnitust, siit leiab ka koha telgile. Tavapärase kõrval on Laane talu külalistel võimalus saada sinasõbraks hobustega - soovi korral neid hooldada ning ka ratsutada. Talu taga algavas segametsas on meeldiv jalutada ja kevaditi linnulaulu kuulata.

10. Sangaste mõis (loss ja park)

Sangaste mõis meenutab pisut rohelusse peidetud väikest linnust. Möödunud sajandi kolmandal veerandil oli see Lõuna-Eestis üks jõukamaid mõisaid. Omanikest on Eesti põllumajanduse ajalukku läinud krahv Friedrich Georg Magnus von Berg (1845-1938), kelle valduses oli mõis alates 1873. aastast.

Praeguseni säilinud lossi projekti tellis Berg Eestist pärit Peterburi akadeemikult Otto Pius Hippiuselt. Arhitekt kopeeris kuulsa Windsori lossi arhitektuuri peaaegu täielikult. Ehitustöid juhtis Pärnu ehitusmeister Rudolf Maag. Punased tellised põletati mõisa lähedal kivivabrikus, väärispuitu ja muud materjali toodi Saksamaalt ning Riiast, alusmüüride graniit pärineb Soomest. Maalilist lossi kaunistavad eri kujuga tornid, treppviilud, ärklid, fassaadi sisse- ja väljaulatuvad osad, peatorn küünib 22,8 meetrini.

Põhiliselt kahe-, kuid osalt ka kolme- ja isegi neljakorruselises hoones väideti omal ajal olevat 99 tuba, viimase poolsajandi ümberehituste järel on neid nüüd 149. Lossiruumide kogupindala küünib 2500 ruutmeetrini. Turistide tähelepanu on alati paelunud lossi kajaefekt.

Mõisaansamblisse kuuluvad ka tornkindlust meenutav veetorn, kastellitüüpi tallid ja laudad ning massiivne müür ümber aia.

Loodusehuvilisel tasub teha lähemat tutvust ka Sangaste pargiga, mille lossi ümbritsev osa köidab alleede ja terrassidega. Tavaliste pargipuude ja põõsaste (tamm, pärn, vaher, kask, hõberemmelgas, sirel, ebajasmiin, pihlenelas jt.) kõrval kasvab siin ka vähelevinuid, näiteks mandþuuria pähklipuu ja suurelehine pärn. Lossi taga seisva hiigeltamme (kõrgus 28 m, rinnasümbermõõt 540 cm) olevat rahvapärimuse järgi istutanud Peeter I, sellest siis ka nimi - Peetri tamm.

Lossiümbruse pargile lisandub metsapark, mille kujundamist alustati 1880. aastal. Praegu kasvab seal puid ja põõsaid kokku 490 liigist ning need on paigutatud päritolu järgi kuude osakonda.

11. Kirjanik Richard Rohu talu

Richard Roht (1891-1950) rajas oma taluelamu Sangaste metsapargi taha kahekümnendate aastate lõpul. Siin valmis tema romaan "Elu on ilus" (1930), ent maja ehitamine tõi talle kaela suure võlakoorma. Vekslite võltsimise pärast sattus kirjanik vanglasse ning tema asundustalu läks võõraste kätte. Pärast vabanemist asus R. Roht Tallinna. Maja juurde, millele 1993. aastal pandi kirjaniku mälestustahvel, läheb tee läbi metsapargi.

12. Sangaste kalmistu

asub kiriku juurest Keeni viiva maantee ääres, umbes kilomeetri jagu kirikust loodes. Tuntud inimestest on siia maetud meditsiinidoktor Peeter Hellat, 'Sangaste' rukki aretaja krahv Fr. G. M. von Berg, Eesti metsakasvataja Herbert Raap. Siin on ka säilinud tänaseni Keeni ja Kuigatsi mõisnike perekonnakabelid. Kalmistut ümbritseb maakividest aed. Krahv Bergi hauale külvatakse igal sügisel peotäis 'Sangaste' rukist.

Kokkuvõte ankeedivastustest ilmus Eesti Looduse mulluses septembrinumbris.