Tornaado läks läbi Rakvere

Heino Tooming

Laupäeval, 15. juulil aastal 2000 oli Eestimaal troopiliselt niiske soe ja vihmane hommik. Kella 13 paiku tormas lõunatsüklon koos äikesepilvedega Rakvere kohale ning langetas linnale keeriselise tornaadolondi. Pealtnägijate Viola Konti ja Miine Vahtra kirjelduste kohaselt ilmus tornaado kagust Ussimäe poolt. See oli täis prahti ja valget tolmu, õhus lennanuks nagu linnuparv. Kui tornaado maapinnale prantsatas, käis plahvatus, millega kaasnes punane kuma - märk tornaado seosest elektrinähtustega. Maapinna helendamist tornaado läbimisel on märgatud varemgi: Liivimaa 1872. aasta 22. mai trombide ehk tornaadode puhul pani seda tähele keegi talumees.

Kontvõõras hüples Rakveres üles-alla, tekitades tõsiseid purustusi: kannatada sai rohkem kui sada maja ja paljud garaaþid Pagusoo äärelinnas. Rohkesti oli murtud puid. Üks suur puu raudteejaama lähedal paisati pea peale, juured ülespoole. Mõnel pool oli keeris nagu kuulipildujast puutüvedesse eterniiditükke täksinud. Hulganisti oli painutatud teleantenne. Mõnel majal olid antennid terved, katusel aga kivid või plekk lahti kangutatud. Kivisid "ärandas" katusealune õhurõhk, sest see oli suurem kui tornaadosisene rõhk. Raudteeülesõidu valvemajakese ülemise poole kandis tornaado minema, valves olnud naisterahvas klammerdus põranda külge, et tornaado teda kaasa ei viiks. Kõige suurem õnnetus juhtus Tuule tänavas, kus hukkus inimene - tuul paiskas mikrobussis istuvale mehele palgi läbi akna rinda. Kahekorruseline büroohoone Võidu t. 3 kaotas katuse, samas sai aga asemele hoovipealse õmblustöökoja katuse. M. Härma t. 9 aias murdis pööristorm maha kõik viljapuud ning vana tamme. Viljapuuaiad kannatasid mujalgi. Majalt Malmi t. 10 viis tornaado vastvalminud katuse, mille eest peremees oli hommikul töömeestele arve tasunud. Mõlke said mitu autot, üks auto tegi väikese õhulennu.

Tornaado trassi laius oli 150-200 meetrit. Keeristormi tekitatud kahju Rakveres ulatub umbes viie miljoni kroonini. Lääne-Virumaa Päästeteenistuse direktori Ailar Holzmanni arvates võinuks õnnetus aga palju suuremgi olla, kui tornaado oleks linna läbinud pool kilomeetrit lääne poolt. Siis olnuks tornaado teekond linnas pikem ja tema teele jäänuks ka südalinn, rahvast tulvil turuplats ning tivoli…

Arvatavasti sama Rakveres hüpelnud tornaado jõudis välja ka Haljala valda, kus lõhkus kolm maja Aaspere lähedal Sauste külas. Mitu maja sai kannatada ka Kõldu külas. Pealnägija Taimo Heinberki kirjelduse järgi said seal kokku kaks tornaadot, mis kohtumispaigas suurimaid purustusi tekitasid. See on huvitav tähelepanek. Võimalik, et lisaks vastupäeva pöörlevale põhitornaadole laskus pilvest keerise teine haru.

KUI TUGEV OLI RARVERE TORNAADO?

Põhja-Ameerikas kasutatava 6-pallise Fujita-Pearsoni skaala järgi võiks selle hinnata F2 või F3 klassi kuuluvaks, mis tähendab tõsiseid purustusi. Inglismaal tarvitatava TORRO skaala alusel kuulub ta 5.-6. klassi. Sellistes tornaadodes on tuule kiirus 50-90 meetrit sekundis, mispuhul võib see viia majadelt katuseid, ümber paisata suuri veoautosid ja murda jämedaid puid. Kõige tugevamates laastavates F5 klassi tornaadodes on tuule kiirus umbes 140 meetrit sekundis.

VARASEMAD TORNAADOD EESTI LINNADES

Tallinna äärelinna Pirita-Kosele ja Laagrisse jõudsid trombid vastavalt 1967. ja 1984. aastal. 1967. a. painutas tornaado Ülemiste jaamas kõveraks raudteerööpad, kuid õnneks tagavarateel. Nõrk keeristorm oli Tartus 1910. aastal. Põhjamaade ühe pikema, 82-kilomeetrise trassiga Peipsi tornaado läks 3. augustil 1922 üle Mustvee linna (tollase alevi), räsis seltsimaja katust, viis ära purde Mustvee jõelt ja kummutas järvel kalamehe paadi. Sama keeristorm purustas peamiselt Tartumaal (Reolast Tartu lähedal kuni Kurtnani Peipsi põhjarannikul) 21 maja ja murdis metsa, välgust sai surma kaks inimest. Suhteliselt nõrgad keeristormid olid Elvas, Pärnus ja Kohtla-Järvel 1998. aastal. Ükski varasem viimase 205 aasta jooksul registreeritud keeristorm pole linnades nii tõsiseid tagajärgi põhjustanud kui nüüd mõne minuti jooksul Rakveres.

Hinnata tuleb linnavõimude ja Lääne-Virumaa Päästeteenistuse asjalikku ja kiiret tegutsemist loodusõnnetuse puhul. Hästi töötasid ajateenijad Jõhvi ja Kose Päästekompaniist, vabastades tänavad langenud puudest ning risust, kähku parandati elektri- ja sideliinid.

KAS SÄÄRANE KOLE LOODUSNÄHTUS VÕIB KORDUDA?

Tõenäosus, et tornaado külastab täpselt sama kohta uuesti, on väike. Eestis ei ole (vähemalt linnades) teada ühtegi sellist juhtumit.

Viimastel aastatel on tuulispaskade-trombide-tornaadode sagedus Eestis kasvanud. Ühelt poolt on nii meil kui kogu maailmas inimesed hakanud teavitama ka nõrgematest keeristormidest, mis sageli kahju ei tekitagi. Vanasti jäi suurem osa tornaadodest lihtsalt registreerimata. Teisalt on võimalik, et tornaadode sagedus kasvab seoses kliima soojenemisega.