Kus kasvavad Eesti kõrgeimad pihlakad?

Hendrik Relve

Otsime pealkirjas esitatud küsimusele vastust Metsaordu algatatud projekti "Põlispuu" andmebaasist.

Kõrgeima hariliku pihlaka kohta saatis käesoleva aasta algul teate metsateadlane Paul Ott. See kasvab Valgamaal Otepää vallas Otepäält Paluperasse viiva maantee 4. kilomeetril paremat kätt (150 meetri kaugusel teest). Kõrgusmõõtjaga Suunto sai P. Ott puu kõrguseks 20,5 meetrit ning rinnakõrguselt tüve ümbermõõduks 153 sentimeetrit.

Vaid veidi madalamad pihlapuud kasvavad Lääne-Virumaal Kadrina vallas Arbaveres Koppase talu juures (fotol). Neid on Eesti Looduses tutvustanud Aivar Saatmann [1]. Mõõtsin mullu Koppase pihlakaid kõrgusmõõtjaga Silva kolmest küljest. Puud osutusid veidi madalamaks, kui oli varem pakutud: üks neist küündis 19 meetrini (tüve ümbermõõt rinnakõrguselt 180 cm); teise, kahetüvelise puu ladvad ulatusid 19 ja 19,5 meetri kõrgusele (tüvede ümbermõõdud rinnakõrguselt vastavalt 190 ning 195 sentimeetrit) .

Kõrgeimaks pooppuuks on mitmes varasemas allikas sageli mainitud 18,5-meetrist Mäebe pooppuud Saaremaal. Kui tänavu suvel seda mõõtma läksin, selgus, et ta ulatub vaid 16 meetrini: raugastunud puu kõrgeim haru on vahepeal murdunud. Praegu teadaolev pikim pooppuu kasvab Metsaordu andmebaasi järgi Tallinnas Hirvepargis. Sain tänavu suvel tema kõrguseks 18 meetrit (1989. aastal on Heldur Sander sama puu kõrguseks mõõtnud 17 meetrit). Kirjanduse andmeil leidub 18-meetriseid pooppuid veel Saaremaal Kuressaare lossipargis ja Mõntu pargis.

Tuhkpihlakatest on praegu kasvavate puude seas pikim Mari Reitalu tutvustatud 10-meetrine puu Saaremaal Viidumäel [2]. Tagamõisas kasvanud 11,5 meetri kõrgune tuhkpihlakas on kahjuks hävinud. Üsna võimas tuhkpihlakas kasvab ka Saaremaal Viieristi looduskaitsealal: järsul astangunõlval seisvaid tuhkpihlakaid mõõtes leidsin tänavu suvel ühe 9-meetrise.

Kirjandus:

S a a t m a n n, A., 1991. Veel Eestimaa suurtest puudest. Eesti Loodus, 12

R e i t a l u, M., 2000. Mitme pihlaka maa on Eesti ? Eesti Loodus 6.