Kuu loom - metsis

Piret Pappel

Sügiseste linnurännete aegu võib jääda mulje, et peale ronkade ja tihaste talveks metsa rohkem linde ei jäägi. Vale puha! Tiivulisi, kes pakast ei pelga ja ka külmade saabudes põhjamaale truuks jäävad, on paras hulk. Sageli elavad nad aga oma talvist elu nii, et me neid eriti tähele ei pane.

Lind, kes talvel metsas tasakesi oma toimetusi talitab, on metsis (Tetrao urogallus). Eestlasele on see suleline tuttav kasvõi August Jakobsoni loomamuinasjuttudest, kus ta esineb vanarahvale suupärasema metsakulu või mõtuse nime all.

Sugulased

Metsis kuulub kanaliste (Galliformes) seltsi metsislaste (Tetraonidae) sugukonda.

Maailmas on kanalisi ühtekokku umbes 270 liiki seitsme sugukonnaga. Kõik kanalised on keskmise suurusega jässakad linnud, kelle tugevad neljavarbalised jalad sobivad hästi siblimiseks ja jooksmiseks. Eesti metsades ja niitudel siblib ringi kanalisi kuuest liigist.

Maailma suurim kanaline on metskalkun (Meleagris), kes kaalub kuni 10 kg, kõige väiksem on vaid kuni 100-grammine põldvutt (Coturnix coturnix).

Omapärased on Austraalia ja Indoneesia rihukanalased (Megapodiidae), kes munevad oma munad kõdunevate taimede kokkukraabitud hunnikutesse. Munad hauduvad ise kõdunemisel tekkivas soojuses ning rihukanad end tibude väljasoojendamisega vaevama ei pea.

Faasanlaste (Phasianidae) sugukonda kuuluvad lisaks faasanitele veel näiteks vutid, paabulinnud ja metsikud india kanad, sealhulgas ka kodukanade eellane bankiva kana (Gallus gallus).

Eriilmelised

Metsis on Euroopa suurim kanaline. Kanalistele omane ning ka kodukanade juures kergesti märgatav erinevus isas- ja emaslindude vahel ehk suguline dimorfism avaldub selgesti ka metsisel. Isane ja emane lind erinevad niihästi suuruse kui ka värvustunnuste poolest.

Pruunika sulestikuga metsisekanad on musta värvi kukkedest enamasti tublisti väiksemad. Metsisekukkedel on kanadega võrreldes pikem ja uhkem saba - vanade lindude sabasulgede pikkus võib ulatuda kuni neljakümne sentimeetrini ja selliste sulgede otsad muutuvad nõgusaks. Metsisekukkede kulmudel asuvad punast värvi lihajad näsad.

Suure robinaga õhku tõusvad metsised suudavad lennata vaid lühikesi vahemaid ning sedagi küllalt madalal. Seetõttu tegutsevad nad peamiselt maapinnal.

Metsise jalad on kaetud karvataoliste sulgedega. Talvel jalgade sulestik tiheneb, lisaks kasvavad varvaste külgedele sarvliistakud, mis aitavad linnul libedatest okstest kinni hoida ja paksus lumes paremini joosta.

Laanelind

Metsis on taiga ja mägimetsade asukas. Külma trotsivaid linde elab isegi polaarjoone taga.

Eesti mandriosas on metsis küllaltki laialt levinud, vaid saartel on seda lindu vähevõitu.

Nagu nimigi ütleb, on metsis tõeline metsalind, kes eelistab elada inimasustustest võimalikult kaugel. Pulmaajal liiguvad metsised metsades, kus leidub mänguks sobivaid puid, talved veedetakse enamasti rabades. Kõige paremini sobivad metsise koduks liivastel rabasaartel asuvad männikud. Parajasti sulgivad linnud eelistavad varjuda tiheda alustaimestikuga paikadesse.

Suvel ja sügisel toituvad metsised selgrootutest, mitmesugustest õitest, lehtedest ja marjadest. Talvel on põhitoiduks männiokkad, mida nende vähese toitvuse tõttu tuleb korraga süüa vähemalt paarsada grammi. Teravate ja kõvade okaste hakkimiseks neelavad metsised väikesi kivikesi.

Pesaelu

Metsised on tuntud oma pulmamängude poolest, mis toimuvad aprillis.

Õhtul saabuvad mängupaika vanemad kuked, kes valivad endale sobiva puu ning jäävad sellele ööbima. Pisut enne päikesetõusu algab puudel mäng, mida saadavad naksutamist ja ihumist meenutavad vaiksed häälitsused.

Maapinnale kaklema siirduvad kuked alles pärast kanade saabumist. Siis selgitatakse välja tugevaimad isalinnud, kes võivad kanadega paari heita. Nagu enamik kanalisi, on ka metsis polügaamne lind.

Mõni kukk võib mängu ajal sattuda sellisesse ekstaasi, et muutub ümbruskonna suhtes täiesti kurdiks ja pimedaks, ning on võimeline kõiki ja kõike ründama. Metsis, kes tavaliselt on väga ettevaatlik lind, annab sellises seisundis olles kahjuks suurepärase võimaluse oma vaenlastele. On juhtunud, et armuhulluses metsisekuked on kakerdanud koguni asulate teedel.

Kui ilmad on soodsad, võivad metsised mängida ka sügisel, kuid siis ei toimu pulmarituaal kunagi nii hoogsalt ja laiaulatuslikult kui kevadel.

Metsise pesaks on põõsaste vahele maapinnale kraabitud lohk. Mai lõpus muneb emalind 7-11 kollase-pruunikirjut muna. Pärast kolmenädalast haudumist kooruvad pesahülgajad pojad.

Alguses toituvad metsisetibud põhiliselt putukatest, kuid õige varsti hakkavad nad sööma ka õrnu rohelisi taimeosi ning marju. Suguküpseks saavad noored linnud järgmisel aastal.

Metsise põhilised vaenlased on inimene ja kährik. Kui viimane sööb enamasti metsisepoegi ja ei ütle ära ka munadest, siis inimese karuteeneks on eelkõige pulmauimas vanalindude küttimine.

Metsis on looduskaitsealune liik.

Pikkus: 60-85 cm

Tiibade siruulatus: 85-125 cm

Kaal: isased 3,8-4,8, emased 1,4-1,8 kg

Eluiga: looduses 12 aastat, loomaaias on elanud 18 aastat

Mune kurnas: 7-11

Haudumine: kolm nädalat

Klass: linnud Aves

Selts: kanalised Galliformes

EESTIS ELAVAD LIIGID:

Sugukond metsislased (püülased) Tetraonidae:

Laanepüü Bonasa bonasia

Rabapüü Lagopus lagopus

Teder Tetrao tetrix

Metsis Tetrao urogallus

Sugukond faasanlased e. kanalased Phasianidae:

Nurmkana Perdix perdix

Põldvutt Coturnix coturnix

* Metsis võib ristuda ka teiste kanalistega, näiteks tedrega.

* Metsisepojad hülgavad pesa kiiresti, umbes kümnepäevased metsisetibud on juba võimelised lendama.