Kui jämedaks kasvavad Eestis pihlakad?

Eesti Loodusel on saanud tavaks anda lugejale aasta puu jämedaimate esindajate edetabel. Enamasti pole puude pingeritta seadmine siiski lihtne, sest eri mõõtjate andmed kipuvad lahknema. Puu mõõtmiseks on kokku lepitud reeglid: tüve ümbermõõt tuleb võtta 1,3 meetri kõrguselt, kusjuures arvesse ei tule need, mis madalamalt harunevad...

Esiteks võivad tulemused erineda juba mõõtmiskõrguse määramisest: see soovitatakse leida kas maapinnast või juurekaelast. Aga puu võib kasvada kallakul ja juurekaela koht pole, eriti väga jämedatel puudel, sentimeetri täpsusega tabatav.

Teiseks - seda on kogenud igaüks, kes jämedaid mühkliku korbaga puid mõõtnud -, sama puud mitu korda järjest mõõtes võib ka üks inimene saada paari sentimeetri võrra erinevaid tulemusi olenevalt tüve konarustest.

Kolmandaks - ja see teeb asja eriti keerukaks -, harunemisest tulenevad piirangud. Kõige jämedamad puud kipuvad jääma edetabelist hoopis välja, sest harunevad juba 1,3 meetri kõrguselt või veelgi madalamalt. Aga inimesed tahavad näha just neid kõige võimsamaid...

Niisiis oleks vist mõnikord õigem põlispuid mitte pingeritta seada, vaid lihtsalt rääkida vägevamaist, osutades igaühe eripärale.

Mis puutub harilikku pihlakasse, siis tema ei kasvagi meil väga jämedaks, sest pihlaka eluiga ei anna võrrelda näiteks tamme omaga ning enamasti kipub ta ka harunema. Nõnda võiksid meile huvi pakkuda kõik need pihlapuud, mille tüve ümbermõõt ületab kaht meetrit. Ega neid väga palju teada olegi: kahest andmebaasist (Fred Pussi oma ja Hendrik Relve hallatav Metsaordu andmebaas) saime kokku vaid neli säärast pihlakat. Ärgem siis seekord pangem neid järjekorda.

Uudeküla pihlakas Lääne-Virumaal Tamsalu vallas (Uudeküla teeristist umbes 400 m Lasila poole, üsna tee ääres). Üks suur haru on mõni aasta tagasi murdunud ning tõmmanud kaasa osa tüvest. F. Puss sai 1,3 meetri kõrgusel maapinnast tüve ümbermõõduks 241 cm (2000), Janek Evestus (Metsaordu andmebaas, 1998) 239 cm. Need klapivad omavahel ju üsna hästi, kuid J. Evestus märgib, et tema tulemus on saadud 1,1 m kõrguselt (juurekaelast), sest puu harunemise tõttu on tüvi paarkümmend sentimeetrit kõrgemal juba järsult jämenenud (257 cm). Nähtavasti tulenevad mõõtmistulemuste erinevused sellest, et J. Evestus on võtnud tüve ümbermõõdu 1,3 m kõrguselt juurekaelast, F. Puss aga maapinnast.

Mänspe pihlakas Hiiumaal kasvab endise kooli ja kabeli vahel, umbes 15 m kaugusel Mänspe-Õngu teest. F. Puss sai tüve ümbermõõduks 1995. aastal 229 cm, T. Troðkin 1998. aastal 0,9 m kõrgusel juurekaelast 205 cm (T. Troðkini andmeil 1,3 meetri kõrgusel puu juba haruneb; Metsaordu andmebaas). 1991. aastal on Aivar Saatmann maininud puu jämeduseks 210 cm.

Hiiu maavalitsuse keskkonnateenistuse looduskaitse peaspetsialist Madis Põdra teatel on puu seisukord halvenenud ning nähtavasti ei pea ta enam kaua vastu. F. Pussi andmeil on Mänspe külas ka ligi 20 m kõrgune pihlakas, mille tüveümbermõõt on 134 cm.

Saviküla pihlakas Viljandimaal Paistu vallas Viljandi-Kärstna teest Murisse viiva külavahe tee ääres. Väike-Saadu talu juures kasvava puu tüveümbermõõt 1,3 m kõrgusel juurekaelast on 213 cm (Metsaordu andmebaas, A. Jair, 1998). Tüvi haruneb alles 3 meetri kõrgusel.

Nõmmerga pihlakas Hiiumaal. Kasvab Käina vallas Nõmmerga külas Aruselja talu maadel põlluservas. Puu ümbermõõt 1,3 m kõrgusel maapinnast on Madis Põdra andmetel 220 cm (2000). Puu on hea tervise juures ning haruneb mõõtmiskohast tunduvalt kõrgemal. Aruselja talu omanik Tiit Arusoo on andnud oma nõusoleku võtta pihlakas looduskaitse alla (F. Pussi teatel).

Lisame ka mõned kahele meetrile liginevad pihlapuud.

Kilingi-Nõmme pihlakas Pargi ja Sambla tänava nurgal laululava kõrval. Tüve ümbermõõt 1,3 m kõrgusel maapinnast on 192 cm (F. Pussi andmed, 1996), 1,3 m kõrgusel juurekaelast 195 cm (Metsaordu andmebaas, K. Kuru, 1998).

Arbavere pihlakad Lääne-Virumaal Kadrina vallas Koppase talu maadel. (Needsamad, millest oli juttu Eesti Looduse eelmises numbris kõrgeimate pihlakate loos!) Neist jämedaima ümbermõõduks sai H. Relve 1999. aastal 195 cm.

F. Puss lisab andmed seni teadaolevalt jämedaimast pihlakast, mis murdus 4-5 aastat tagasi (ümbermõõt oli 1991. aastal 314 cm; harud 198 ja 178 cm; harud lahknesid 1,75 cm kõrgusel, kuid puu jämenes harunemise tõttu ka juba mõõtmiskohal). See puu kasvas Lääne-Virumaal Naistevälja külas Hindreku talu juures karjamaal.

Metsaordu andmebaasis leidub huvitav pihlakas Viljandimaalt, Saarepeedi vallast Vambola talu maadelt, mida ei saa võrrelda teiste vägevatega, sest ta haruneb juba maapinnalt kaheks (ümbermõõt maapinnalt 287 cm, juurekaelalt 282 cm; mõõtnud J. Evestus 1998. a.). Seda põlispihlakat hüütakse Kommipuuks. Vambola talu praegune peremees jutustas puu nime seletuseks järgmise loo. Kui ta veel väikene oli, olnud vanaisal kombeks riputada hommikuti puu okstele kompvekke. Kui lapsed ärkasid, leidsid nad üha uuesti, et selle pihlaka viljadeks on kompvekid. Pikapeale saigi puu nimeks Kommipuu ja kannab seda tänaseni.

Teadaolevalt jämedaim pooppuu kasvab Saaremaal Kärla vallas Karujärve kämpingu tee otsas. Tema tüve ümbermõõt 1,3 m kõrguselt küünib 351 sentimeetrini (H. Relve, 1999).

Varem on Eestis kasvanud veelgi jämedamaid pooppuid. Ühest neist kirjutas ning avaldas foto E. Viirok 1929. aastal Eesti Metsas. See pooppuu kasvas Saaremaal Lõopõllu-Kargi tee ääres Ugatsi talu aias ning tema ümbermõõt oli 460 cm.

Jämedaim tuhkpihlakas kasvab samuti Saaremaal - Salme vallas Viieristi looduskaitsealal. Tema tüve ümbermõõt 1,3 m kõrguselt on 52 cm (H. Relve, 2000). Ehk kasvab kusagil mõni veelgi jämedam?

Sama võib oletada ka harilike pihlakate kohta. Eks andmete avaldamise üks eesmärke olegi ju soov ärgitada puudehuvilisi teatama seni andmebaasidest puuduvaist suurte mõõtmetega põlispuudest. Niisiis - ootame teateid pihlakatest, mille tüve ümbermõõt 1,3 meetri kõrgusel ületab kaht meetrit. Tore oleks, kui lisaksite ka pildi.

Fred Pussi ja Hendrik Relve andmed on kokku seadnud Eesti Loodus.