Eerik Kumari preemia sai sel aastal Veljo Ranniku

Eerik Kumari preemia sai sel aastal VELJO RANNIKU -

aastakümneid looduse kaitsel tegutsenud mees. Ta on ehk meie looduskaitsjate seas kõige laiema haardega: rääkinud kaasa nii maastike planeerimises ja kaitses, parkide hoolduses, osalenud kaitsealade kavandamisel ning tsoneerimisel, maavarade kaevandamisest ja maaparandusest tulenevate probleemide lahendamisel, turismi ja looduskaitse puutepunktidesse kogunenud pingete maandamisel...

Peale selle on ta olnud väsimatu looduskaitse eesträäkija: kõnekoosolekutel oodatud, retkejuhina otsitud, teleriekraanil tuttav ning raadios häälest tuntav. Teab nägupidi kaitsealuseid põlispuid ja rahne, ei eksi vist üheski soos, metsanurgas ega ka tööstusmaastikul. Mees tunneb oma maad.

Ent Eesti NSV teenelise loodusekaitsja aunimetuse sai Veljo Ranniku omal ajal viimaste seas, Eerik Kumari preemiani jõudis kuueteistkümnendana. Järjekorranumber pole tähtis. Oluline on hoopis tugev tahe ikka samas vaimus tegutseda.

Praegu on laureaadil eriti hinge peal meie randade saatus: okupatsiooni aastakümnetel võõra väe range reþiimi all üsna puutumatuna püsinud mereäärsetele maaribadele siginevad sobimatud ehitised, veepiirini jõuavad võikad maasturijäljed, rääkimata pudeli- ja muust pakendirisust... Mis väega seda kõike tõrjuda? Sellest on Veljo Ranniku lubanud Eesti Looduses uuel aastal kirjutada.