Zooloogiasündmused aastal 2000

Piret Pappel

Rahvusvaheline pakt jääkarude kaitseks

16. oktoobril sõlmisid USA ja Venemaa pakti oma piirialadel elavate jääkarude kaitseks.

Jääkarud asustavad Maa ilmselt kõige karmimate tingimustega alasid. Jääkarud esinevad peaaegu kogu Arktikas, kuid nende asustustihedus on üsna madal. Kogu asurkonna suurust hinnatakse praegu 22 000-28 000 isendile.

Läbi aegade on jääkarude küttimine tähtis olnud kohalikele põlisrahvastele, kes on suutnud elada loodusega tasakaalus. Tänaseks on salaküttimine, elupaikade hävitamine ja saastatus hakanud negatiivselt mõjuma ka üpris inimtühjadel aladel elavatele loomadele.

Alaskas on praegu kaks jääkarude populatsiooni: Beauforti meres (USA ja Kanada aladel) ning Alaska-Tðukotka piirkonnas (jaguneb territoriaalselt USA ja Venemaa vahel).

USA ja Venemaa vahel sõlmitud jääkarude kaitse pakt piirab karude küttimist ja sätestab nende elupaikade kaitse Tðuktði ja Beringi mere piirkonnas.

Kuni 2000. aastani majandasid USA ja Venemaa Alaska-Tshukotka ühtset karude populatsiooni eraldi.

Kokkulepe keelab küttida poegadega emakarusid, alla aastaseid poegi, samuti urgudesse peitunud jääkarusid. Jahipidamisel on keelatud kasutada lennukeid, helikoptereid ja suuri mootorsõidukeid.

Vastavalt kokkuleppele keskendutakse ka jääkarude põhiliste elupaikade kaitsele, hõlmatud on tähtsamad kogunemis-, toitumis- ja peitumisalad, sealhulgas ka Wrangeli ning Heraldi saared kui äärmiselt olulised sigimisalad. Need kaks saart pakuvad varjupaika enam kui kaheksakümnele protsendile Tshuktshi ja Beringi meres poegivatele emakarudele.

Iidvana bakter

250 miljoni aasta vanusest soolakristallist isoleeriti liik toonaseid baktereid.

Rühmal teadlastel õnnestus kasvatada baktereid spooridest, mis eraldati 250 miljoni aasta vanusest soolakristallist. Senitundmatu liik (praegu kasutatakse selle tähistamiseks numbrikombinatsiooni 2-9-3) kuulub ilmselt perekonda Bacillus ning teda peetakse uhkelt vanimaks teadaolevaks organismiks.

Bakterite võime moodustada spoore ja spooristaadiumi elujõulisus on teada juba pikka aega. Varemgi on proovitud baktereid sel viisil isoleerida.

Skeptilisust tekitab aga asjaolu, et taolisi eksperimente ohustab proovide saastumine tänapäevaste bakteritega. Samuti on spoori vanuse määramisel oluline arvestada, et kivimite struktuur võib nii pika aja jooksul muutuda ning sel juhul ei ühti bakterite vanus alati substraadi vanusega.

Töö autorid usuvad siiski, et nende kasutatud tehnika peaks olema piisavalt steriilne, välistamaks saastumist. Samuti leiti soolakristalli struktuuri uurides, et see pole pärast moodustumist enam ümber kristalliseerunud.

"Vanakese" nõuded elukeskkonnale vajavad veel täpsustamist, kuid juba on teada, et ürgne Bacillus on tolerantne mõõduka soolsuse suhtes. Ribosomaalse RNA järjestusanalüüs näitab sugulust halofiilse B. marismatui'ga (Surnumerest isoleeritud halofiilne bakter).

Kloonimine aitab ohustatud liike

Klooniti esimene ohustatud loomaliigi esindaja - gaur.

Novembri keskpaiku oodati Ameerikas pikisilmi lihatõugu lehma Bessie poegimist. Tema vasikas sai juba üsas endale nime - Noah. Tegu on esimese ohustatud loomarühma esindajaga, kes on saadud kloonimise teel.

Gaur (Bos gaurus) on Indo-Hiinas ja Indias elutsev väga inimpelglik veislane. Gaur on maailma suurim metsikult elav sõraline: tema õlakõrgus on üle 2 meetri. Küttimise ja metsaraie tagajärjel muutub liik üha haruldasemaks.

Biotehnoloogiafirma Advanced Cell Technology (ACT) kasutas gauripoisi Noah' saamiseks samasugust tehnikat, millega kolm aastat tagasi Ðotimaal loodi kõmuline lammas Dolly. Sedapuhku asendati lehma raku geneetiline materjal gauri epiteeliraku DNA-ga. Ka asendusemana kasutati tavalist lehma, kuna gaure on liiga vähe, et nendega riskida.

Algsest ligi 700 rakust saadi 81 gauri embrüot, millest omakorda tiinestusid 8 lehma. Kaheksast viis tiinust katkesid ning kahe lehma looteid kasutati uurimiseesmärgil.

Tänu Massachusettsi teadlaste tööle võib ohustatud liikide kaitses avaneda varsti uus ajastu, kus molekulaarbioloogilisi meetodeid kasutatakse otseselt bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja taastamiseks.

Järgmisena plaanib ATC tegelda juba välja surnud liigiga, nimelt Hispaanias elanud mägikitse bucardo'ga. Viimane selle liigi teadaolev esindaja hukkus umbes aasta tagasi, kuid tema koed on säilitatud külmutatult. Kuna viimane loom oli emane, siis esialgu on võimalik kloonimise teel luua samuti vaid emaseid isendeid, ning soov liiki taastada võib tunduda utoopilisena. Samas loodavad ATC teadlased juba lähitulevikus kasutada bucardo'le lähedaste liikide isasloomade geneetilist materjali ja sel viisil jõuda kunagi mõlemast soost kitsede kloonimiseni.

Samuti soovib ATC jõudu katsuda hiidpanda kloonimisega - viimase sigimisbioloogia on äärmiselt keerukas ning järglaste saamine loomaaedades üliraske.

Iseäralik loom

Uus loom - uus hõimkond.

Taani teadlased leidsid Gröönimaalt omapärase looma, keda pole õnnestunud paigutada ühessegi siiani tuntud hõimkonda. Viimase saja aasta jooksul on see neljas taoline juhtum.

Tundmatu loom pärineb 1994. aastal Gröönimaa loodeosast võetud proovidest, mõningaid isendeid säilitatakse elusana Kopenhaageni ülikoolis.

0,1 mm pikkune loomake, kes sai nimeks Limnognathia maerski, elab magevees, tema eripäraks on äärmiselt keeruka ehitusega lõuad. Ilmselt selle iseloomuliku tunnuse tõttu saab uus loodav hõimkond nimeks Micrognathozoa - pisilõugloomad (kr. Gnathos - 'lõuad').

Limnognathia maerski sigib partenogeneetiliselt ning toitub vetikatest ja bakteritest, mida ta kraabib oma lõugadega vees kasvavatelt sammaldelt.

Nobeli meditsiini- ja füsioloogiapreemia 2000.

Teema "Signaali transduktsioon närvisüsteemis" tõi Nobeli preemia Arvid Carlssonile, Paul Greengardile ja Eric Kandelile.

Kõik kolm Nobeli preemia laureaati on teinud teed rajavaid avastusi signaali ülekande ja sünapsite ehituse vallas. Nende uuringud on aidanud paremini mõista aju normaalset ja patoloogilist füsioloogiat ning oluliselt kiirendanud uute ravimite kasutusele võtmist.

Arvid Carlsson Göteborgi ülikoolist sai preemia avastuse eest, et dopamiin on oluline virgatsaine (transmitter), mis mõjutab meie võimet kontrollida oma liigutusi. Dopamiini madal tase aju teatavates osades põhjustab näiteks Parkinsoni tõve teket.

Paul Greengard Rockefelleri ülikoolist (New York) peeti autasu vääriliseks dopamiini ja teiste virgatsainete toimemehhanismi uurimise eest

Eric Kandel Columbia ülikoolist (New York) uuris, kuidas muutused sünapsites on seotud õppimise ja mäluga.