Kapten Saarso kirjad ookeanilt (12) |
||||||
Laupäev, 23.detsember 2000, Atland
|
|
Pedro Gomez Vargas. |
Õhtune oleng toimus Puerto Españoli lahe kaldal, ühes lootsiraamatu lubatud "rantshos". Väikeses kerges puithoones, mis andis välja hästi ehitatud kuuri mõõdu, elas kogu Aguirre lahe ranniku ainuke elanik Pedro Gomez Vargas. Tema ainsateks seltsilisteks olid koer, hobune ja kari herefordi tõugu veiseid. Pedrole olid lahte külastavad jahid suureks rõõmuks ja leevendasid suhtlemisvajadust. Nõnda siis oli Pedro nõuks võtnud korraldada purjetajatele tõsine argentiinalik lihasööming. Seks otstarbeks tappis ta veise ning kostitas kõiki, tundes sellest silmnähtavat heameelt.
Järgneval kahel päeval kohtusime Pedroga ning saime mõndagi teada tema üksildasest elust. Mees oli pärit Tshiilist ja aastaid tagasi asunud elama Stancia Españoli. Pedro oli kunagi Hispaania uurimislaeva meeskonna liikmena osa võtnud Antarktika-ekspeditsioonist. Lähimas linnas Ushuaias käis ta korra aastas. Tema elamine oli eestlase arusaamade järgi ülimalt tagasihoidlik. Kahest toast, esikust ja sahvrist koosnevas majakeses oli üksainus plekkahi ja kogu ehitis ei paistnud kuigi soojapidav. See-eest oli lahe rannal ja lahte suubuva jõe kallastel lademetes ajupuitu. Meie seltsis näis Pedrole meeldivat, kuigi ta rääkis vaid hispaania keelt, mida meist keegi ei osanud. Nõnda käis jutt meie üksikute hispaania sõnade ning vaheldumisi eesti ja inglise keele abil. Viimastel ei paistnud Pedro jaoks vahet olevat.
|
Jõgi Puerto Españolis. Autori fotod |
Puerto Españolis kogesime, kui vähe on tegelikult vaja liharoa valmistamiseks. Tarvis läheb liha, nuga, lõket ja soola. Hea, kui juhtub olema küpsetusrest. Viimase aset täidab suurepäraselt ka kivi või palginott.
Kuigi Pedro eluase ja riietus oleksid võinud kaastunnet tekitada, oli tal külluses seda, millest tsivilisatsiooni rüpes krooniliselt napib aega ja inimtegevusest rikkumata loodust. Aguirre lahe tagumine sopp Puerto Español on kahest küljest piiratud kõrgete kaljudega, lahe päras aga laiub tasase põhjaga org. Taimestik on minu eelnenud ettekujutusest tunduvalt rikkalikum. Kaljudel kasvab madal tihe mets, mille peamiseks puuliigiks on Tulemaale iseloomulik lõunapöök. See puu on kui loodud kasvama siinsetes karmides tingimustes, kinnitades juured kaljupragudesse ja kooldudes alla valdavate tuulte suunda. Puerto Español jäigi meelde viltuste puude, kaljudelt alla kukkunud hiiglaslike basaltrahnude ja suurte vetikatihnikutega, mis karidel mõõnaga päevavalgele ilmuvad. Vetikad meenutavad paksu naha latakaid. See on hiiglaslik pruunvetikas, inglispäraselt kelp, mis oma tugevusega võib olla ohtlik väiksema laeva sõukruvile. Kõik ümberringi on võimas, ürgne ja karm. Viskasin vette mündi et kunagi tagasi tulla.
4. veebruari hommikul hiivasime ankru ning asusime teele Ushuaiasse, kuhu pääseb mööda Beagle'i kanalit Atlandi ja Vaikset ookeani ühendavat kitsast väina. See on üks neljast looduslikust mereteest kahe ookeani vahel, mis kujutab endast Tulemaa lõunaranniku ja Tulemaa saarestiku vahelist poole kuni 3 miili laiust ja 90 miili pikkust läbipääsu. Oma nime on väin saanud mõistagi seda esimesena läbinud purjelaevalt Beagle, kelle pardal viibis ka Charles Darwin.
Hommikune päikesepaiste ja soodne tuul asendusid lõunaks vihmapagide, kohatise tuulevaikuse ja halva nähtavusega, mis sundisid edasi liikuma vaid masina jõul. Ainsaks neis oludes kasutatavaks navigeerimisvahendiks jäi radar. Häda on selles, et ei vene ega argentiina merekaardid, mis minu käsutuses olid, pole tehtud WGS-84 (World Geodetic System 1984) järgi ning GPS-iga (Global Positioning System) määratud koordinaate neile otse kanda ei saa. Ühtlasi pole neil kaartidel ka vajalikke parandusi ühelt koordinaatide süsteemilt teisele üleminekuks. Kui lageda mere peal pole sellise väikese erinevuse arvestamine oluline, siis Beagle'i kanali suguses kitsuses võib ka kaabeltau valearvestust kurvalt lõppeda. Radar on navigaatorile nagu teine paar silmi, mis näevad ka öösel ja uduga. Kitsukese väina ja kehva nähtavuse tingimustes oli radar kindlasti kõige usaldusväärsem riist.
Kogu pärastlõuna ja järgnenud öö jälgisin Lennuki teekonda piinliku täpsusega, korrigeerides iga natukese aja tagant kurssi. Poisid roolisid laeva nagu mööda niiti ja iga kursimuutus toimus kohe ja kraadipealt. Nõnda "pugesime" läbi ka Beagle'i kanali kõige kitsamatest kohtadest ning varahommikuks oli kursil näha lumiste mäetippude vahel Argentiina ja vast ka maailma lõunapoolseim linn Ushuaia. Ilm oli läinud päris jahedaks, vaid mõni kraad üle nulli. Vaatepilt oli maaliline ja meeleolu hea, sest vahel peab inimene endaga ka rahul olema. Pärast öist navigeerimist tundsin olevat selle põhjendatud.
Argentiina lõunapoolseim linn Ushuaia Tulemaa lõunarannikul on pälvinud häid sõnu paljude reisimeeste käest. See on ka igati põhjendatud. Lennuki külastatud sadamalinnadest Argentiinas oli Ushuaia kindlasti kõige hubasem ja rahvusvahelisem. Kunagisest range rezhiimiga vanglaasulast on tänu tollivaba piirkonna kehtestamisele saanud tubli turismilinn. Ei midagi ülisuurt ega liialdatut: peatänav, poekesed, kohvikud, hotellid ja muidugi sadam, mis on turistidele aknaks Antarktikasse. Ushuaia müüb ennast turismiturul, kui End of the World. Selle kirjaga nipsasju ja riideid leidub lai valik, üks sagedamini esinevaid sümboleid on mõistagi pingviin. Ushuaias, erinevalt ülejäänud meie külastatud Argentiinast, saab hõlpsasti asju ajada inglise keeles.
Üks meeldivamaid kogemusi selles linnas oli mulle käik kohalikku mereväebaasi. Tahtsin täiendada Lennuki kaarditagavara mõne Tshiili ranniku kaardiga. Juba esimene mulje väeosa väravas erines siiani riigis kogetust: meestel vormid triigitud ja puhtad, käitumine korrektne ja viisakas, ning ka baasi territoorium nägi väga kasitud välja. Minu muret lahendama kutsuti operatsioonide üksuse komandör kapten Ugarte. See mees jättis mulje, mis on tänini eredalt meeles. Kohtusin mereväe ohvitseriga selle sõna parimas tähenduses. Ei mingit homsele lükkamist asi aeti korda kohe. Mulle anti selge vastus vabas ja soravas inglise keeles, mida üks meremees peaks ikka oskama. Kapten Ugarte helistas Beagle'i kanali teisel kaldal asuvasse Tshiili baasi Puerto Williamsisse ning leppis kokku, et saan kaardid osta sealt. Et sinna sadamasse pidime Tshiilisse sisseklaarimiseks minema niikuinii, siis sobis lahendus suurepäraselt. Oligi asi klaar.
Kaubasadamas ringi kõndides jäi mulle kohe silma umbes 60-jalane jahtlaev, kes kandis Inglise lippu ning kelle vabaparras oli täis paljude sponsorite logosid. Tegin meestega juttu ja sain teada, et tegu on Antarktika-ekspeditsiooniga, mille ülesanne on saada ülevaade Antarktika poolsaarel paiknevatest inimtegevuse jääkidest (ehk teisi sõnu prügist ja vanarauast) ning uurida nende väljaveo võimalusi. Järgmiseks aastaks oli kavandatud väljaveoga algust teha. Soovisin neile edu ja olin taas saanud innustust oma Antarktika-plaanide jaoks.