Kaitsealad Türisalus ja Väänas

Tiina Napp

Türisalu maastikukaitseala moodustati 1991. aastal eeskätt selleks, et kaitsta omapäraseid põõsasmarana looalasid seal kasvavate haruldaste taimedega ning Türisalu panka. Uut kaitse-eeskirja kehtestades (1999) muudeti pisut ka piire: liideti Türisalu juga ning mõned vähem olulised alad jäid välja. Kaitseala pindala on nüüd 27 ha.

Türisalu pank on Põhja-Eesti paekalda üks mõjusamaid ja paremini vaadeldavaid loodusobjekte. Pank kõrgub läänes 29–31 meetrini, ida pool jääb 4–6 meetri jagu madalamaks. Astangu alumises osas paljandub kambriumi liivakivi, ülemine osa koosneb ordoviitsiumi karbonaatsetest ja terrigeensetest kivimitest.

Foto: Fred Jüssi

Türisalu juga asub seal, kus samanimeline oja jõuab klindi servale. Joa kõrgus on 2,5 meetrit, sellest 1,0–1,2 meetrit kukub vesi vabalt ning seejärel laskub mööda aluspõhja kivimeist vormitud 4 meetri pikkust astmestikku. Joa astang ja säng on kujunenud kambriumi liivakivisse.

Kaitsealustest taimeliikidest kasvavad Türisalu maastikukaitsealal põõsasmaran, aasnelk, must tuhkpuu ja aas-karukell.

Vääna maastikukaitseala moodustati samuti 1991. aastal põhieesmärgiga kaitsta sealseid põõsasmarana loopealseid. Uut kaitse-eeskirja koostades otsustati alaga liita ka Tõlinõmme järv ning seda ümbritsev raba. Nüüd (uus kaitse-eeskiri kinnitati 2000. aastal) hõlmab kaitseala 344 ha.

Üsna väikese pindalaga Vääna kaitsealal näeb väga erinevaid maastikke: järve, raba ning põõsasmarana loodusid. Tallinna külje all asuv Tõlinõmme raba sobib hästi sookoosluste tutvustamiseks õpilastele ning kõigile teistele loodushuvilistele.

Tõlinõmme järv oli enne II maailmasõda üks Eesti tähtsamaid linnujärvi. Linnuhuvilised ei ole järve unustanud ka pärast veetaseme allalaskmist 1937. aastal.

Põõsasmarana lood on väga haruldased kogu maailmas. Nad on levinud vaid õhukese savika moreeniga kaetud kompaktsel paealuspõhjal. Kevaditi ja sügiseti ning suuremate sadude järel ei jõua vesi maasse imbuda ning koguneb üsna suurtel aladel lohkudesse.

Põõsasmaran kasvab keskmiselt 60–100 cm kõrguseks (madalamad 25–50 cm, kõrgemad 150 cm). Aastane juurdekasv on vaid 5–6 mm. Põõsasmarana eluiga küünib 10–20 aastani, mõned põõsad elavad kauemgi. Taim õitseb suve teisel poolel, viimaseid õisi näeb sügiskülmadeni.

Foto: Fred Jüssi

Inimestele suletud piirkondi neil kaitsealadel pole. Türisalu on Jägala ja Keila joa kõrval Harjumaa üks külastatavaim kaitseala. Sellega kaasneb ka pahupool: paiguti on panga ümbrus autodega üpris inetuks sõidetud. Kaitsealale on palgatud koristaja – muidu ähvardaks prahiuputus. Lähiajal valmib Türisalu kaitsekorralduskava, millega määratakse ka lõkkeplatside, puhkekohtade ja müügipunkti asukoht.

Vääna kaitsealale planeeritud matkarada koos teabetahvliga kahjuks sel suvel veel valmis ei saa.