|
Tsivilisatsiooni rüppe tagasi pagenud "merehädalised" on laiule jätnud nii tühje viina- ja õllepudeleid, puuokstel rippuvaid riidepuid kui hunniku algelist mööblit, mille tegemisel oli lisaks looduslikele materjalidele kasutatud aga ka alumiiniumnurki ja kapronnööri.
Tuul keerutab saarel ringi plastpudeleid, prügikottide räbalaid ja kilest piimapakke.
(Postimees, . oktoober 2000)
Jutt on Hiiumaa laidude maastikukaitseala koosseisu kuuluvast Kõrgelaiust, kus STRIX TV möödunud suvel Robinsonide lugu filmis (sedasama, mida meiegi TV 3 sügiskuudel laupäevaõhtuti näitas). Postimehe andmeil sõlmiti Hiiumaa laidude maastikukaitsealal robinsonaadi korraldajatega leping, mille järgi tuli saar pärast filmivõtteid täielikult puhastada. TV 2 "Keskkonnauudistes" süüdistati saart televõteteks lubanud kaitseala direktorit Andres Millerit suure raha teenimise himus ning tagatipuks sai ta keskkonnaministri käskkirjaga noomituse... Pole kahtlust, et aasta-aastalt sugeneb saartele pürgijaid üha rohkem. Seetõttu tasuks toimunu üle rahulikult järele mõelda: mida tehti valesti, kuidas oleks edaspidi otstarbekam toimida.
***
Ma ei võta endale õigust anda hinnangut TV 3 vahendusel meieni jõudnud seriaalile. Ausalt öeldes ei suutnudki ma seda pidevalt jälgida – igav oli. Tundsin vaid huvi, kuivõrd suudetakse seiklusseriaalis ära kasutada Kõrgelaiu looduslikke eeldusi, kas üpris neitsiliku looduse keskele minnes osatakse tema väärtusi näha ja ka vaatajale vahendada. Tõdesin: ei suudetud, ei osatud ja ilmselt ei tahetudki. (See käib stsenaristide-tegijate kohta, sest televaataja ei saanud teada, mida tegid seriaali kangelased ajal, kui kaamerad neid ei jälginud: vahest vähemalt mõni neist sai elamusi, kogemusi ja teadmisi ka Kõrgelaiu imepärasest loodusest.)
Kas ikka oli vaja minna kaitsealusele saarele, et korraldada näiteks kotijooksu või turnimisi meritsi kohale veetud palkidel, seista kambaga ühel kastil või võistelda kirsa täpsusviskamises? Milleks Robinsonidele elektripliit, õllepudelid ja muu tsivilisatsioonivarustus? Kust tekkis see tohutu prügihulk (kaitseala töötajad vedasid saarelt ära 20 m3 haisvat segaprügi)?
Jagame tagantjärele tarkust
Hiiumaa laidude maastikukaitseala juhataja Andres Milleriga. Küsimusele, miks said telemehed üldse loa oma etendust Kõrgelaiul korraldada, kostis loodusemees, et säärane üritus kaitsealal oli küll vastumeelt, kuid kaitse-eeskiri ei keela inimeste käimist enamikul kaitseala saartel, seega ei anna alust lihtsalt ära öelda. Teiselt poolt saadi telemeeste soovile vastu tulles tõestada, et looduskaitse mitte alati ainult ei keela, vaid, kui tingimused täidetud, ka lubab inimesi kaitsealustele laidudele, andes paljudele võimaluse tutvuda sealse loodusega ja pakkudes tööd kohalikele (paadisõidud ja muud teenused).
Pealegi said kaitseala töötajad lepingu järgi õiguse ning kohustuse laiul toimuvat kontrolli all hoida. Robinsonimängijad vähemalt toppisid suurema osa jäätmetest prügikottidesse ja maksid kinni kottide äraveo. Neil oli keelatud saagida-raiuda ehitusmaterjali kohapealt, nad ei tohtinud jätta saarele jälgi, mida hiljem kustutada ei saa.
Poolteist kuud pärast STRIX-i lahkumist korraldatud reidil nähtu oleks vajanud selgitust. Esiteks, sel ajavahemikul olid saarel käinud juba mõnedki metsikud seltskonnad, ning kaitseala töötajad juba nendegi järelt koristada jõudnud, kuid lisaks laiul käijatele heidab ka meri, eriti sügistormide aegu, igasugust rämpsu – just sellist, mida Postimehes kirjeldati ning teleris näidati (kilekotid, pudelid, purgid, piimapakid). Teiseks, lõkkeplatsi lähedale koondatud puitmaterjal ootas lõkkematerjaliks saagimist (osa oli reidi ajaks juba saetud ja laotud, kolme puuriita kaamerad kahjuks ei näidanud...).
Kui sama seltskond oleks tegutsenud täiesti omapead mõnel kaitseta saarel, olnuks tagajärjed ilmselt palju masendavamad. Kahjuks ongi juba ära lagastatud kõik kaitsealast väljapoole jäävad saared, kus vähegi metsa peal, ning sama kiputakse tegema ka kaitsealal. Kõnesolevast seltskonnast hoopis suuremat pahandust teevad need, kes tulevad laidudele metsikult – luba küsimata ja koristajatele sentigi maksmata.
Selliste eest oli Kõrgelaid mullu augustis kaitstud ning telerahvas, kelle käitumine mõneti küll soovida jättis, ei risustanud lõppkokkuvõttes saart sugugi rohkem, kui seda oleksid sama aja jooksul teinud metsikud. Kaitseala tõepoolest teenis STRIX-ile laagriplatse rentides ning nende prügi ära vedades 10 000 krooni. Selle raha eest saab Kõrgelaiu laagriplatsi korralikult valmis ehitada, vedada üleliigse puitmaterjali Hanikatsile (kütteks) ning muidugi koristada laidu enne uue suve algust.
STRIX-i soovi rentida saart ka eeloleval suvel lükkas Andres Miller siiski tagasi: viidates ministri eelnimetatud käskkirjale.
Kaitseala töötajad (otseselt looduskaitsega tegeleb neist kaks) ei suuda kogu suvepoolaastal hoida pidevalt silma peal kõigil laidudel, seepärast oleksid nii keskkonnainspektsiooni kui ka ajakirjanike kontrollretked alati teretulnud ning kindlasti suureks abiks.
Kuidas pääseb
endast ja teistest lugu pidav inimene maastikukaitseala saartele? Sinna minna kaitseala administratsiooni (valitseja) kirjaliku loaga, mille üljele on trükitud ka "Laiukülastaja meelespea" – nõuanded, kuidas saarel käituda.
Robinsonide seltskond ilmselt "unustas" loa tagaküljele vaadata, ega muidu poleks sumatud prügikottidesse toidujäätmeid läbisegi klaas- ja plastpudelite, ajalehtede ja muu sellisega, mis üldse Robinsonide ellu ei peaks kuuluma.
Mis võiks kuuluda tänapäeva Robinsoni varustusse? Inimeste vajadused võivad ju olla erisugused, aga asja paneb paika üks tingimus, millest ei tohiks taganeda: saarele võib kaasa võtta vaid nii palju, kui igaüks seljas kanda jõuab. Ja lahkudes tuleb ära viia kõik jäätmed, mis looduses ei hävi.
Kes võiks üldse pürgida Robinsoniks? Soovitatavalt inimene, kes tahab ja oskab osa saada sellest, mida üksildase saare loodus pakub, ning suudab elada endast püsijälgi jätmata.
Seltskondlike mängude tarvis leidub sobivamaid paiku. Ent juhul, kui ka mõnd loodushuvita, kuid seiklushimulist seltskonda ei õnnestu mujale suunata, oleks ilmselt otstarbekas nõuda neilt sisse üsna kopsakas kautsjon, mis võimaldaks vajadusel maksta kinni saare hilisemad korrastustööd ning rajada midagi tarvilikku loodushoidliku rännurahva vastuvõtuks.
Tekkis mõte, et vastukaaluks mullu suvel Kõrgelaiul toimunule võiks
korraldada ühe tõelise robinsonaadi:
viia saarele huvilised, kes võtavad ise kaasa kogu varustuse, ning lasta neil seal teatud aja elada ja loodust nautida (tundma õppida!). Telekaamerad võiksid olla kohal siis, kui minnakse ja end sisse seatakse, ning lahkumise päeval. Aga enne lahkumist räägiksid ja näitaksid Robinsonid kõike seda, mida nad saarel avastasid: nii saaks ka televaataja osa paljudele siiski kättesaamatuks jääva saare huviväärsustest ja võludest.
Kui pakkusin oma ideed Andres Millerile, selgus, et murran sisse juba avatud uksest: igal suvel käivad Väinamere laidudel loodushuviliste noorte rühmad, ainult et seni ilma telekaamerateta. Kuni pole leitud asjast huvitatud teleprodutsenti, laskem kirjeldada mõnede teadmishimuliste Robinsonide elu Väinamere omanäolistel meresaartel.
Laiukülastaja meelespea
Inimene, Sa oled osa loodusest, ära vastanda end temale! Püüa looduses, ka laidudel, viibida endast jälgi jätmata.
Mõned nõuanded selleks:
1. Laiult lahkudes võta kaasa kõik, mis Sa siia toonud oled (tühjad pudelid, konservikarbid, pudelikorgid, suitsukonid jne.), sest laid ei ole prügi ladustamise koht. Jaksasid tuua, jõua ka viia!
2. Tuld ja lõket ning suitsu tee ainult selleks ette nähtud või tähistatud kohas. Ära risusta rannikut uute lõkkeasemetega, armid jäävad maa näkku aastakümneteks.
3. Telk püstita vaid selleks ette nähtud kohta.
4. Ära nopi kaitsealuseid või Sulle tundmatuid taimi. Hoidu igasuguse koosluse kahjustamisest.
5. Väldi toidujäätmete tekkimist. Kui neid siiski tekib, vii need kompostihunnikusse või puista ja peida puude ning põõsaste alla. Samuti toimi tuhaga. Nii lülituvad jäätmed taas looduslikku ringkäiku.
6. Oma keha kergenda käimlas või kaeva selleks auk, mata väljaheited ning peida jäljed, eriti pühkimispaberid.
7. Enne lahkumist pese puhtaks kõik toidunõud, mida oled kasutanud, ning korrasta peatuspaik.
Kaitsealal on oodatud inimesed, mitte nende lemmikloomad!
Laiud oma elustikuga vajavad rahu!
|
