TAGASI

Krooksujate kraavikontsert

Marko Valker

Rohukonn.

Rabakonnapaar. All pruunitooniline emaskonn, ülal pulma-aegadel siniküljeline isaskonn.

Fotod: Arne Ader

Kevade helidele ja häältele mõeldes meenuvad kõigepealt sulised laulikud. Oksal vilistavat kuldnokka või põllu kohal lõõritavat lõokest on enamik inimesi vähemalt korra elus näinud ja kuulnud.

Seekord huvitavad meid aga sootuks "külmaverelisemad" loomad. Nende vaatlemiseks tuleb kõndida kraavi või suure lombi äärde.

Mis on kraavis käsil?

Aprilli keskel, kui päike on väiksemad veekogud juba pisut soojemaks kütnud, hakkavad konnad pulmi pidama.

Pruuni selja ja vöödiliste koibadega pulmalisi on kahte liiki – rohukonn ja rabakonn. Rohu- ja rabakonn on nii sarnased, et kraavipervelt neil vahet ei tee.

Ega pulmalisi maksagi häirida, sest harilikult saab loomi segamata aru, kummaga parajasti tegemist on: nad erinevad hääle poolest.

Rohukonna krooks on vali ja terav, rabakonna häälitsus aga pehmem ja meenutab pisut vee mulksumist. Kui täiskasvanud pruuni konna liiki on vaja määrata krooksatusi kuulmata, tuleks loom kummuli käänata. Rabakonnal on kõht üleni valge, rohukonna kõhu all näed aga kirjut mustrit. Nii lihtne!

Tavaliselt üsna üksildasi konni võib pulmadeks koguneda ühte veekokku mitusada, isegi mitu tuhat. Mõni südikas pulmaline peab talvekorterist pärale jõudmiseks maha hüppama peaaegu kilomeetrise tee. Kes on konni pisutki jälginud, teab, et nad pole väga toimekad loomad, nii võib unisemate pulmateekond kesta koguni viis päeva.

Konnakontserdil kuuleb vaid isaskonni, kes proovivad emastele meeldimiseks üksteist valjema krooksuga üle trumbata. Emaskonnad on tasased, nemad peavad hoolega hoidma mune, millest saab alguse uus konn. Emasel rabakonnal võib olla 3000 muna, rohukonnal koguni 4000. Suur varandus!

Mis saab konnakudust vees?

Kui konnakontsert kuuldud, võiks nädala või paari pärast taas kontserdipaika uudistama minna. Siis hakkavad kudupallidest kooruma konnahakatised.

Seitsme päeva pärast tasub taas tiigiretkele asuda. Kes taipab pisikese klaaspurgi kaasa võtta, võib sinna mõne kullese püüda ja teda rahulikult uurida. Hiljem tuleb konnalaps muidugi vette tagasi lasta. Kui käid igal nädalal konna kodu vaatamas, saad aimu, kuidas kahepaiksed suureks kasvavad.

Nii võid neid uudistada mitu kuud, enne kui konnad esimest korda kuiva maad näevad.

TAGASI