Liigikaitse Eestis ehk ja miks me hoiame?

Riinu Rannap

Eestis on 538 kaitsealust taime-, seene- ja loomaliiki, mis vastavalt kaitstavate loodusobjektide seadusele on jagatud kolme kategooriasse.

I kategooriasse kuuluvad enamasti hävimisohus liigid, mille elupaigad on rikutud kriitilise piirini. Ohutegurite toime jätkudes muutub nende edasine püsimine Eesti looduses kaheldavaks.

Siia kuulub 22 taime- ja 10 loomaliiki. Taimedest näiteks pisilina, nõtke näkirohi, lääne-sõrmkäpp, Ruthe sõrmkäpp ja teised, millel teame Eestis ainult üht lokaalpopulatsiooni. Selgrootutest kuulub I kategooriasse ebapärlikarp, kes on meil säilinud vaid ainsa jäänukpopulatsioonina. Euroopa naaritsa looduslik asurkond on aga nüüd Eestis täielikult hävinud (eelmisest aastast alates püütakse seda Hiiumaal taastada). Must-toonekurge ja lendoravat ohustab nende elupaikade – vanade metsade häving üha laieneva raie tõttu.

Väga ohustatud loomaliikide kõrval kuulub I kategooriasse ka selliseid, kelle olukord on paranenud ning arvukus tänu kaitsemeetmetele viimase kümne aasta jooksul märgatavalt suurenenud. Nii võib öelda näiteks merikotka kohta.

Tavaliselt moodustatakse I kategooria kaitsealuse liigi kasvu- või elukohta kaitseala. Nende loomade hääli võib salvestada, sigimis- ja pesitsuspaiku filmida ning pildistada vaid keskkonnaministri eriloal. I kaitsekategooria liikide täpseid kasvukohti või elupaiku ei tohi avalikustada.

II kategooriasse on arvatud väga piiratud alasid või väheseid elupaiku asustavad liigid, kelle arvukus väheneb ning levila aheneb. Sellesse kaitsekategooriasse kuulub 145 taime-, 24 seene- ja 58 loomaliiki.

Kaitsealustest taimedest kuulub siia näiteks järv-lahnarohi (Isoetes lacustris) – toitevaeste selgeveeliste järvede liik. Veekogu rikastumisel toitainetega (eutrofeerumisel) satub see liik ohtu, sest kasvukoht muutub talle sobimatuks. Kasvutingimuste muutumise tõttu kannatab ka harilik jugapuu (Taxus baccata) – jäänuk märksa soojemast subatlantilisest kliimaperioodist.

Mitu seeneliiki, nagu Fechtneri kivipuravik (Boletus fechtneri), mõru kivipuravik (Boletus radicans), roosa riisikas (Lactarius controversus) jt., on meil kaitse alla võetud seetõttu, et neid teatakse Eestis vaid vähestes leiukohtades ning nad on siin oma levila piiril.

II kategooriasse kuulub ka üks selgrootu loomaliik – kirju- e. apteegikaan (Hirudo medicinalis), väikeste kinnikasvavate järvede elanik.

Selgroogsetest loomadest on II kategooriasse arvatud kaks kalaliiki: atlandi tuur (Acipenser sturio), kelle püsipopulatsiooni meil juba pikemat aega pole, ning säga (Silurus glanis), meie suurim mageveekala, kes on Eestis oma levila põhjapiiril.

Kahepaiksetest kuulub II kategooriasse 4 liiki, neist on enim ohustatud poollooduslike koosluste asukad kõre e. juttselg-kärnkonn (Bufo calamita) ja rohekärnkonn (Bufo viridis).

Roomajatest on sellesse kaitsekategooriasse arvatud Eestis oma levila põhjapiiril olev kivisisalik (Lacerta agilis) ning veel 35 linnu- ja 15 imetajaliiki.

II kategooria kaitsealuse liigi püsielupaiga hoidmiseks võib moodustada looduskaitseala. Nende liikide täpseid kasvukohti või elupaiku käsitlevat teavet ei avalikustata juhul, kui liik võib selle tagajärjel ohtu sattuda.

III kategooriasse on arvatud liigid, mis pole veel eriti haruldased, kuid ohutegurite toime jätkudes võib nende arvukus kriitiliselt väheneda. Siia kuulub 43 taime-, seene- ning 230 loomaliiki.

Kui III kategooriasse kuuluva liigi säilimist Eestis pole võimalik tagada muude kaitseabinõudega, võib liigi püsielupaika moodustada looduskaitseala.

Mõnele kaitsealusele liigile koostatakse kaitsekorralduskava, milles analüüsitakse liigi olukorda, arvukuse languse põhjusi ja ohutegureid. Esitatakse tegevuskava – kuidas säilitada liigi asurkonda ja parandada selle olukorda. Kaitsekorralduskava pakub lahendeid elupaikade säilitamiseks-taastamiseks jne.

Seni on koostatud väike-konnakotka, merikotka, hallhülge, euroopa naaritsa, must-toonekure, metsise ning kauni kuldkinga kaitsekorralduskava.

Liikidele, mis Eestis kaitse all pole, kuid mille säilimiseks mujal Euroopas tehakse suuri jõupingutusi (näiteks hunt, kobras, jõesilm jt.), koostatakse tegevuskavad liigi kaitseks ja kohtlemiseks. Tegevuskava annab ülevaate liigi olukorrast (asurkonna suurus, arvukuse muutused, võimalikud ohutegurid jne.) ning see võetakse aluseks liigi kohtlemist planeerides, põhjendades ning mõju analüüsides.

Praegu koostatakse tegevuskavasid kopra, hundi, karu ja ilvese kohtlemiseks.