Miljonid rikka ja ilusa looduse heaks

Kadri Alasi

Poollooduslikud ehk pärandkooslused on inimese kujundatud ning püsivad vaid mõõduka inimmõju jätkudes. Need on eelkõige mitmesugused niidud: puisniidud, rannaniidud, luhaniidud, aruniidud, looniidud. Rohkem näeb tänapäeval pärandkooslusi Lääne- ja Põhja-Eestis, kuna Lõuna-Eestis ja intensiivsema põllumajandusega Kesk-Eestis on nad enamasti maad andnud kultuurkooslustele ja metsadele.

Miks peaksime pärandkooslusi hoidma? Kõigepealt nende väga mitmekesise elustiku pärast – ületavad ju näiteks Eesti puisniidud oma liigirikkuselt (täpsemalt: taimeliikide arvult ühel ruutmeetril) isegi troopikakooslusi. Peale selle lisavad nad vaheldust ja ilu maastikele ning neil on oma osa meie kultuuriloos.

Kui möödunud poolsajandil ohustas siinseid pärandkooslusi tihti liigaktiivne majandustegevus (ülekarjatamine, kuivendus jne.) ning reostus, siis viimasel kümnendil on nende inimkätt vajavate koosluste olukord halvenenud vastupidisel põhjusel: nad on hüljatud. Kui puisniidul enam heina ei tehta, siis nad võsastuvad, kui rannaniitusid ei püga enam lambad ja teised koduloomad, siis kasvavad nad kadakasse või roostuvad. Peame korraldama pärandkoosluste kaitset nii, et jääks eluvõimalus paljudele liikidele ning püsiksid ka harjumuspärased maastikud.

Mis, kus ja millises seisus?

Kõigepealt oli vaja teha inventuur, et teada, kui palju ja kus meil veel leidub pärandkooslusi, mida tasuks hoida või saaks taastada. Selleks rakendati nii riiklikke kui ka välisprojekte.

Näiteks Taani-Eesti koostööprojekti "Wetstonia" tulemina saime ülevaate ranna- ja luhaniitudest, Pärandkoosluste Kaitse Ühingu (PKÜ) koostöös Soome keskkonnaministeeriumi Edela-Soome keskkonnakeskusega talletati andmeid Lääne-Eesti pärandkoosluste kohta, Eestimaa Looduse Fondi (ELF) eestvedamisel võeti arvele kõik väärtuslikumad puisniidud, ning Hollandi-Eesti koostööprojekti eesmärk oli inventeerida poollooduslikud rohumaad kogu Eestis. Keskkonnaministeerium koordineerib liikide ja koosluste seiret.

Nüüd, kus meil on ülevaade olemasolevast ja selle seisundist, seame järgmistele projektidele uue eesmärgi – pärandkoosluste

tegelik kaitse.

Püüame jõuda selgusele, kuidas oleks otstarbekas korraldada majandustegevust ühel või teisel alal, et säiliks nii liigiline mitmekesisus kui ka maastikuilme. Näiteks sellel aastal taotletud LIFE Nature programmi projektide siht on boreaalsete rannaniitude kaitse Eestis, Häädemeeste märgala taastamine ja majandamine ning Ropka-Ihaste-Aardla luhaniitude kaitse.

Siiani on poollooduslike koosluste heaks väga palju ära tehtud vabatahtlike abiga. Teada-tuntud on PKÜ organiseeritavad iga-aastased puisniitude korrastustalgud. Ka mitmed kaitsealad on leidnud pärandkoosluste hooldamisel abi vabatahtlikelt talgulistelt. Laelatu puisniitu – üht meie kuulsamat pärandkooslust – on aastaid hooldatud töö eest tasu saamata.

Poollooduslike koosluste eduka kaitse üks eeldusi on aga looduskaitsjate koostöö maaomanike-talumeestega: toetatakse traditsioonilist majandustegevust, makstes maaomanikele maahooldustoetust. Näiteks Rootsi-Eesti koostööprojekti "Väinameri" eesmärk ongi säilitada väärtuslikke pärandkooslusi Väinamere ümbruses just kohalike talupidajate koolituse ja toetuse kaudu.

Riigieelarveline toetussüsteem poollooduslike koosluste hooldustööde kompenseerimiseks toimib seni üksnes Matsalu looduskaitsealal. Alates 1996. aastast makstakse seal talumeestele selle eest, et nad teevad heina või karjatavad oma loomi ranna- ja luhaniitudel. Nõnda mitte ainult ei hoita looduse mitmekesisust, vaid aidatakse oluliselt kaasa ka piirkonna maaelu arengule.

Selleks kõigeks vajame

palju raha.

Riigieelarves on kaitsealade hooldustööde rida, millest muu kaitsealadega seonduva kõrval toetatakse jõudumööda ka pärandkoosluste heaks tehtavat. Osa riigi toetust tuleb keskkonnainvesteeringute keskuse kaudu.

Seni on kulutatud kõigi poollooduslike koosluste kaitsele kokku umbes 1,5 miljonit krooni aastas (s.h. mitmete projektide kaudu tulev välisraha). Ent nüüd hakatakse riigieelarvest suunama pärandkoosluste tarvis tunduvalt rohkem, nii et juba sel aastal saab korraldada poollooduslike koosluste hooldust Eesti kaitsealadel ja tulevastel Natura 2000 võrgustiku aladel hoopis suuremas ulatuses. Selleks on keskkonnaministeeriumi 2001. aasta eelarves 19 miljonit krooni, millest makstakse maaomanikele

maahooldustoetust

poollooduslike koosluste sihipärase majandamise eest. Sel aastal on toetus mõeldud eelkõige pärandkoosluste säilitamiseks, tulevikus üha enam ka taastamiseks, mis on oluliselt kulukam ja töömahukam. Edaspidi hakatakse võimaluste piires maksma maahooldustoetust väärtuslikumate koosluste majandamise eest ka väljaspool kaitsealasid ja Natura alasid.

Maahooldustoetust jagatakse maakonna keskkonnateenistuse ja kaitsealade administratsioonide kaudu. Möödunud aasta lõpus hakati välja valima sobilikke kohti, toetudes eelmainitud inventeerimisprojektide tulemustele ja PKÜ ning erialaekspertide andmeile. Otsustamisse kaasati ka kohalikud omavalitsused, kes aitasid muuhulgas leida hooldustööde võimalikke tegijaid. Pärandkoosluste hooldajaiks võivad end pakkuda ka maaomanikud-talumehed ise. Sel juhul tuleb pakutavad alad kindlasti koos looduskaitsetöötajaga (keskkonnateenistusest või kaitsealalt) üle vaadata, otsustada nende looduskaitseline väärtus ja panna nad n.-ö. pingeritta.

Tänavu hooldatavate pärandkoosluste nimekirjad valmisid veebruari lõpuks.

Mida ja kuidas teha?

Et töö edeneks jõudsalt ja õiges suunas, on põllumajanduse keskkonnaprogrammi eestvedajate ja teadlaste-ekspertide osalusel koostatud pärandkoosluste majandamise ja taastamise juhised. Need võetakse aluseks hoolduslepingute sõlmimisel. Hooldustasu arvestamisel lähtutakse põllumajanduse keskkonnaprogrammi jaoks välja töötatud määradest, toetudes samas ka looduskaitse senisele kogemusele.

Plaanis on välja anda paarikümne leheküljeline brošüür, mis tutvustab lühidalt eri tüüpi poollooduslikke kooslusi ja näitab kätte soovitatavad tegevused nende hooldamisel-majandamisel.

Et pärandkoosluste hooldust kompenseeritakse nii laiaulatuslikult esimest korda, siis on väga oluline teha aasta lõpul asjalik kokkuvõte. Sellest lähtudes loodame rakendada toetussüsteemi järgmistel aastatel veelgi tõhusamalt.

Keskkonnaministeeriumi eelarvest eelkõige kaitsealadel jagatav maahooldustoetus annab kogemusi ajaks, mil juba kõikjal rakendub põllumajandusministeeriumi juhitav põllumajanduse keskkonnaprogramm. See näeb muuhulgas ette loodusliku mitmekesisuse kaitse tegevuskava, mis võimaldab talunikule toetust poollooduslike koosluste majandamise ja taastamise eest.

Et ajalooliselt on poollooduslikud kooslused katnud üsna suure osa Eestimaast, siis kõiki neid taastada ja edaspidi säilitada me kindlasti ei suuda. Aga nende kaitseks mõeldud tugev toetus riigi eelarvest on tubli samm selle poole.