TAGASI

Võsu ja Oandu ümbruse loodusrajad

Tiina Neljandik

Võimsad sanglepad ja laanesõnajalad Altja jõe kaldal.

Kes paaril viimasel aastal Lääne-Virumaal Võsu ja Oandu kandis käinud, on kindlasti märganud tee ääres viitasid kirjaga Matkarada või Loodusmetsarada ning teabetahvleid, mis tähistavad Lahemaa rahvuspargi ning RMK (Riigimetsa Majandamise Keskuse) koostöös valminud matka- ja õpperadu. Radadel võib sisustada pika päeva või mitugi, ent kiirustaja saab valida ka retke, milleks kulub vähem kui tund. Kõigi radade kohta leiab infopunktidest voldiku või brošüüri, mille abil võib siinse looduse saladusi avastada ka matkajuhita.

Juba mõnda aega peame silmas eesmärki liita kõik olemasolevad ja planeeritud rajad ühtsesse võrgustikku, mis võimaldaks matkata läbi kogu Lahemaa ja kaugemalegi. Selleks on kavandatud kõiki matka- ja õpperadu omavahel siduvad ühendusrajad.

Nii ei tarvitse matkajal Oandult Koprarajale kõmpida mööda teed, vaid sinna pääseb ka Altja jõe ürgoru serval kulgevat rada pidi. Sama raja jätk viib Koprarajalt Altjale – ilusasse vanasse rannakülla. Altja ajalugu ja loodust tutvustav 3,5 km pikkune õpperada vajab küll uuendamist, kuid brošüüri abil läbituna on see praeguselgi kujul nauditav. Kes matka Võsult alustanud, pääseb Altjalt bussiga tagasi esmaspäevast reedeni kell 18.24, laupäeval 15.06 (bussiajad tasub alati üle kontrollida, need võivad muutuda).

Juba sel kevadsuvel loodame valmis saada Lahemaad läbiva mitmepäevase matkaraja järgmise lõigu Võsult Nõmmeveskile, sügiseks aga Nõmmeveskilt läbi Viru raba Narva maanteeni. Sellelt põhimarsruudilt pääseb tulevikus mööda ühendusradasid kõigile õpperadadele ja poolsaarte matkaradadele. Nii avanebki igaühel võimalus planeerida eri pikkuse, raskusastme ja suunitlusega loodusmatku.

Oandu loodusmetsa rajal

Langenud põlispuu monument.

juhivad matkajat kolm suurt ja kümmekond väikest teabetahvlit, ja neid lisandub aja jooksul veelgi. Rada ei saa siin kunagi lõplikult valmis: selle eest hoolitseb juba loodus ise, langetades aeg-ajalt rajale põlispuid või tõstes laudtee üleskerkinud juuremätta najale püsti. Tugeva tuulega siinsele rajale minna ei soovita: langevad puud ja rajale kukkuvad jämedad oksad on ohtlikud.

4,5 km pikkuse õpperaja läbimiseks kulub paar tundi, süveneda soovijail aga märksa rohkem. Et hõlbustada liikumist ning kaitsta tallamisõrna pinnast ja taimestikku, on ehitatud rohkem kui 2 km laudteed ja treppe.

Miks rajati selline rada just Oandule? Kes seal korragi ise käinud, see mõistab. Kuni 10 m kõrgused rannavallid ja astangud peidavad endi vahel soiseid põlismetsaribasid, millesse lõikuvad sügavad allikaorud. Metsad on haruldaselt vaheldusrikkad – kuivast nõmmemännikust rabametsa ja loduni. Metsloomade tegutsemisjälgi võib vaadelda peaaegu igal sammul (ja sugugi mitte ainult talviseid lumekirju lugedes). Siin saab näha karuriigi piiriposti, millel metsaott annab suguvendadele oma valdustest teada hamba- ja küünejälgede ning vaigu külge kinni jäänud karvatuttidega. Kõikjal kohtab vanade, juba mustendavate koorimisjälgedega kuuski – meie metsade kunagise põdrarohkuse tunnistajaid. Metssigade sügamispuud ja mudavannid lodumetsa lombis, ilvese küünejäljed kuusetüvel, musträhni vägeva nokaga nagu peitliga kuivanud tüvest välja raiutud puulaastud... Sel hämaral metsaalusel on oma salaelu, mis liigub ja loob inimtühjadel hämariku- ning öötundidel, kuid millest meiegi veidi osa saame.

Loodushuviline uudistaja saab siit lisaks teadmistele kaasa südame alt pisut kõhedaks võtva, kuid mõnusa ürgmetsa-tunde, teadjam aga leiab palju haruldasi või ohustatud seene-, sambliku-, putuka- jt. elusolendite liike, mis suudavad elada üksnes põlismetsas.

Koprarada

Kopratamm varakevadel.

Altja jõe ääres tutvustab Põhja-Eesti ühe kaunima jõe orgu ja selle elustikku. Laudteed ja trepid viivad otse kopratammide ja -tiikide juurde ning võimaldavad jälgida lähedalt nende huvitavate loomade suurt "looduse ümberkujundamise" tööd. Järskude nõlvadega ürgorus kasvavad lopsakad lehterjad laanesõnajalad. Kopratammidega tõkestamata osas voolab Altja jõgi puhtaveelise ja kärestikulisena kivises sängis. Vaevalt kilomeetripikkune Koprarada annab võimaluse põigata vahelduseks loodusesse ka Lahemaa mõisaid imetlevale bussituristile: paljud reisibürood ongi selle oma marsruutidesse lülitanud.

Võsu–Oandu matkarada

Matkarada järgin igipõlist metsateed.

Fotod: Jaak Neljandik

Igipõline, kuid viimastel aastakümnetel unarusse vajunud ja kinni kasvanud tee läbi rannikumadaliku suurte metsade äratati uuele elule: nüüd saab siin matkata nii jalgsi kui ka jalgrattaga. Jalgsi kulub 9,5 kilomeetri läbimiseks 3–4 tundi. Rada kulgeb kunagist rannajoont tähistava luiteaheliku nõlvadel läbi vanade elustikurikaste metsade, kus näeb paljude siinsete elanike tegevusjälgi. Samas leiab matkaja ka tõrvaahju vare, vana veskitammi, saja-aastased valged männid, allikad ja metsaojad, põlispuud. Huviväärset kohtab peaaegu igal sammul. Rada sobib hästi ka talviseks suusaretkeks.

Matkarada möödub Esku reservaadist (kõige rangema kaitserezhiimiga ala), mis on huvilistele suletud, kuid täpselt samasuguseid metsi saab igaüks näha Oandu loodusmetsa rajal.

TAGASI