Veealused (3)

Ülar Tikk

MILLEGA VEE ALL PILDISTATAKSE?

Kõige üldisemalt võib veealuste pildistamiseks mõeldud fotoaparaadid jaotada kolmeks.

• Veekindlad odavad fotoaparaadid – alates pritsmekindlatest ühekorraplastkarpidest kuni korraliku Sea & Sea MX-5 kaamerani, mis on veekindel kuni 36 m sügavuseni.
  
• Veekindlana ehitatud amfiibkaamerad – eelkõige NIKONOS-e seeria kaamerad. Neid toodetakse juba 1960. aastatest. Nikonos V on oma hulgaliste lisaobjektiivide ja -konverterite, käsitsi vinnastamise ja kauguse seadmise, automaatsärituse ning TTL-välguga seni tõenäoliselt menukaim veealune kaamera. Enamik tänapäeva sukelduskeskusi pakuvad aga rendiks järjest enam populaarsust võitvaid Sea & Sea firma kaameraid: lihtsamat MX-10 ja tõsist Motor Marine II-EX. Nende eelis Nikonose ees on peale palju soodsama hinna ka see, et 35 mm normaalobjektiivile (mis muide pildistab ka vee peal) saab vee all lihtsalt külge keerata kas makro- või lainurkkonverteri ning nii olla kõigeks valmis. Seejuures joonistavad mõlemad konverterid üllatavalt hästi.
  
• Veekindlasse kesta (ingl. housing) paigutatud "maapealsed" peegelkaamerad. Need on mõeldud elukutselistele sukeldusfotograafidele. Kest võimaldab vee all kasutada kõiki moodsate peegelkaamerate funktsioone: läbi objektiivi kadreerida, automaatselt teravustada ja säritada jne. Eri tootjad on valmistanud veealuseid kesti enamasti just Nikoni peegelkaamerate tarvis. Sukeldusfotograafide lemmik on muidugi Nikon F100. Euroopas on kättesaadavamad ja paremini hooldatavad Austria firma Subal housing´ud.
  

Tõe huvides tuleb meenutada, et aastatel 1992–1996 tootis Nikon kuulsat Nikonos RS amfiib-peegelkaamerat, mis oli mõeldud tõeliste profifotograafide või rikaste algajate jaoks. Ilmselt on siiski otstarbekam ja odavam veekindla kesta ja maapealse kaamera+objektiivi kombinatsioon.

MIDA OSTA?

Üldiselt lähtuge sellest, millega pildistate vee peal. Kui teete pilte lihtsuse ja mugavuse tõttu "seebikarbiga", siis on parim valik Sea & Sea MX-5 (hind umbes 180 USD). Kui teil on korralik suumobjektiiviga fotoaparaat või lihtsam peegelkaamera, tuleks valida vähemalt Sea & Sea Motor Marine II-EX kaamera koos YS-60 välgu, lainurk- ja makrokonverteritega. Kõik kokku maksab vähemalt 1200 USD. Kui aga teil on vähemalt kaks fotograafist sõpra, kes pildistavad Nikoni viimaste mudelitega, soetate peagi Nikon F100 koos objektiivi(de), välklampi(de) ja veealuse kestaga...

Muuseas, kahekesi vee all käies on kasulik kaasa võtta kaks aparaati: saab teha makrot ja lainurkvõtteid korraga. Eriti tulus on see siis, kui te ei teagi täpselt, milline vaatepilt vee all ootab. Enamasti aga just nii ongi!

KUST OSTA?

Eks ikka internetist. Praegu Eestis uusi veealuseid fotoaparaate ega kesti ei müüda. Internetipoodides, eriti USA omades, on (hinna)valik suur, tähelepanu peab aga pöörama postikuludele: mõned poed eelistavad kaupa saata kalli kullerpostiga.

HOOLDUS

Igasuguse veealuse seadme kõige tähtsam osa on tihend. Tihend peab olema vigadeta, puhas ja kergelt kokku tehtud spetsiaalse silikoonmäärdega. See tähendab seda, et enne tagakaane või patareisektsiooni sulgemist tuleb tihend ja tihendikanal puhastada ning tihend määrida. Muidu riskite aparaadi ja tegemata jäänud piltidega. Peale selle vajavad veealused aparaadid ka korrapärast tehasehooldust, mida Sea & Sea aparaatidele saab taha Soomes.

DIGITAAL VERSUS ANALOOG?

Viimasel ajal on laiatarbefotograafias levima hakanud digitaalfotoaparaadid, mille pilti ei salvestata mitte filmilindile, vaid elektroonilisse mällu. Praegu võime väita, et traditsiooniline, filmiga foto on digitaalsest veel mitut pidi üle: odavam, kvaliteetsem ja kiirem (!). Kuid juba valmistatakse veealuseid kesti ka digifotokaameratele.

MILLIST FILMI KASUTADA?

Õpikud soovitavad kuni 100 ISO diapositiivfilmi. Et aga negatiivfilmid on märksa kvaliteetsemaks muutunud, on tegelikult odavam ja lihtsam kasutada negatiivfilmi: see ei ole nii nõudlik särituse täpsuse osas. Ka 400 ISO negatiivfilmidel pole harilikult teralisus probleemiks, tundlikuma filmiga on võimalik saavutada suuremat sügavusteravust. Kasutada tuleks kallemaid filme. Tähtis on ka teada, et pildi lõplik kvaliteet sõltub eelkõige sellest inimesest, kes masina taga nuppe keerab.

MILLEST ALUSTADA?

Sooja mere äärde sattudes hankige lestad, toru ja mask ning laske soolasel veel end kanda. Sellel tegevusel pole eestikeelset nime, kuid ingliskeelne termin on snorkeling. Saate tuttavaks paljude kirjude kaladega ning teha esimesed veealused pildid. Seejärel tuleks selgeks õppida sukeldumine. Hea mõte on kodus läbida teooria ning basseinipraktika, testsukeldumised teha aga soojas meres. Saadav rahvusvaheline sertifikaat võimaldab kasutada mis tahes sukelduskeskuse või -laeva teenuseid kogu maailmas. Peale sukeldustehnika on keskustes tihti võimalik rentida ka lihtsamat allvee-fototehnikat, mõnikord antakse ka nõu.

REISIMISEST

Taisse, Kariibi ja Punasese mere äärde saab meie oma reisibüroode kaudu, kuid mujale sõitmiseks tuleb kasutada näiteks mõne Saksa sukelreisidele keskendunud reisibüroo abi. Alati tasub sihtkoha sukelduskeskuste ja nende teenuste ning hindadega tutvuda internetis. Ei maksa loota, et kohapealt midagi osta saab, seega tuleb kõik vajaminev – filmid, patareid jms. kodust kaasa võtta. Ja veel. Lennukile minnes võtke endale aega. Ärge pange filme sellesse pagasisse, mille te ära annate, ning ärge laske filme ka igaks juhuks läbi röntgeni. Keskmine lennujaamatöötaja ei näe just tihti veealust fototehnikat, ja kui veel vene kord või saksa täpsus mängu tuleb...

AJAKIRJAD

Enamik sukeldusajakirju on olemas ka internetiversioonis. Paljudes on fotorubriik ja reklaami ning teavet fototehnika kohta. Võiks soovitada inglise ajakirja Diver (www.divernet.com) ning USA päritoluga ajakirju Skin Diver (www.skin-diver.com) ja Rodale's Scuba Diving (www.scubadiving.com).

RAAMATUD

Igal loodushuvilisel tekib troopikas vastupandamatu vajadus asjadele nimesid anda. Kas või ingliskeelseidki. Veealuste puhul on abiks kaks raamatut:

• Lieske, E., Myers, R. Coral Reef Fishes. Collins Pocket Guide. (ISBN 0002199742). – India ja Atlandi ookeani ning Punase mere kalade piltmääraja.
  
• Allen, G. R. , Steene, R. Indo-Pacific Coral Reef Field Guide. (ISBN 9810056877). – Kalade, korallide ja muude veeloomade fotomääraja.
  

Tõsisematele allveefoto huvilistele soovitaksin n.-ö. kohustuslikku kirjandust:

• Köhler, A., Köhler, D. The Underwater Photography Handbook. (ISBN 0811729664).
  
• Edge, M. The Underwater Photographer. (ISBN 0240515811).
  
• Webster, M. The Art & Technique of Underwater Photography. (ISBN 0863433529).
  
• Liburdi, J., Sherman, C. The New Guide to Sea & Sea. (ISBN 0962111139).