Eesti Looduskaitse SeltsJuhan Telgmaa |
||||
Eesti Looduskaitse Selts on mittetulundusühing, mis ühendab loodusest ja looduskaitsest huvituvaid juriidilisi ja üksikisikuid. Tema ülesanne on arendada ühiskondlikku ja teaduslikku tegevust ning haridustööd Eestis ökoloogia, säästva looduskasutuse, looduskaitse ja maastikuhoolduse valdkonnas. Eesti Looduskaitse Selts asutati 4. novembril 1966. Ta kasvas välja Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringist. Algusest peale on seltsi tegevuse hing, sisuline juht ja juhendaja olnud Jaan Eilart. Seltsi auesimehena jätkab ta tarmukalt ka praegu. Seltsi esimene esimees oli Edgar Tõnurist, tema järel asus ametisse praegune Eesti president Arnold Rüütel. Nõukogude okupatsiooni ajal oli looduskaitseselts peaaegu ainus legaalne võimalus "Eesti asja" ajada, kuna oli ainuke mittepoliitiline ühiskondlik organisatsioon Eesti NSV-s. Seltsi asutajate hulgas andis tooni rahvuslikult meelestatud kultuurieliit ja intelligents. Seltsi kuulumine oli auasi. Seltsi tegevusvälja kuulus lisaks loodushoiule ka kultuuripärandi kaitse. Eestile ilmet andvad kultuurmaastikud on kujunenud suuresti tänu seltsi loodud metoodikale ja tegevusele: töötati välja maastikukujunduse metoodili-alused ja juhendmaterjalid ning koostati vastavaid projekte. Igal aastal korraldas selts seminare. Seltsi liikmeteks olnud tollased põllu- ja metsamajanduse juhid aitasid ära hoida monokultuuristamist, suure looduskaitselise väärtusega metsade lagedaks raiumist, soode arutut kuivendamist, kaitstes nii plaanimajanduse raamidest hoolimata maastiku mitmekesisust ja ilu. Eesti taasiseseisvumise järel jätkas selts tegevust tänu liikmete missioonitundele ja hoolele Eesti käekäigu pärast. Üleriigilist struktuuri hoidis siis alles tolleaegne esimees Arvo Iital. Säilinud on arvukas liikmeskond, mis on koondunud kohalikesse osakondadesse üle Eesti. Laostavatest kolimistest hoolimata on alles Eesti-keskene raamatukogu ja hinnaline kunstivaramu. Head suhted on teiste kodanikeühendustega Eestis ja mitmes välisriigis. Laieneb liikmesus üleeuroopalistes organisatsioonides ja koostöövõrgustikes. Seltsi tegevusel on ka tugev emotsionaalne mõõde. Iga-aastased suurkokkutulekud ühendavad juba kolme põlvkonda. Talvised loodusõhtud ja teised ettevõtmised suudavad vaevalt mahutada soovijaid. Selts ei sekku päevapoliitikasse; seisukohad püütakse rajada pigem teadmisele kui arvamustele. Eesmärk on säästva arengu ideedel põhinev tasakaal, mille juures on otsustavaks loodushoiu huvid. Uued üldised suundumused, nagu Århusi konventsioon ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioonile tuginev Natura 2000, samuti kohalike arengukavade Agenda 21 koostamine ja rakendamine, on väga lähedased seltsi tegevussuundadele läbi aegade. Tänapäeval on mitmeid looduskeskkonna, muinsus- ja kultuurimälestiste kaitsega, kodu-uurimise jms. tegelevaid ühendusi. Suurem osa neist kannab edasi Eesti Looduskaitse Seltsi algatatut, tehes seda oma valdkondadele keskendununa paremini. Seltsi põhitegevus jääb suurearvulise liikmeskonna kanda n.-ö. rohujuuretasandil. Et inimesed Eestimaa igas paigas tunneksid rõõmu osalusest nii suurte ideede elluviimisel kui ka väikestest südantsoojendavatest tegudest oma koduümbruse looduse heaks.
|
