Ksülitooli mitu ametit

Urmas Kokassaar

Ksülitool on ühend, millelt inimene koorib mitu nahka. Miks ja kuidas ta seda teeb?

Ksülitool avastati XIX sajandi lõpus, kuid erilist ülesannet või rakendust talle esialgu ei leitud. Olukord muutus Teise maailmasõja ajal, kui Soomes hakati kasutama ksülitooli magusainena, kuigi ta on tavalisest suhkrust palju kallim. Etteruttavalt võib öelda, et meie põhjanaabrid ongi ksülitooli tutvustajad laiale maailmale.

Ksülitool on looduslik magusaine, mida tööstuslikult toodetakse lehtpuudest, peamiselt kasepuidust. Sageli nimetatakse ksülitooli ekslikult kasesuhkruks. Täpne nimetus on ikkagi suhkuralkohol. Ehkki suhkrualkohol viitab seosele kangema kraamiga, puudub ksülitoolil igasugune joovastav toime.

Välimuselt on tegemist kristalse värvitu pulbriga, mis lahustub vees erakordselt hästi.

Ksülitooli leidub ploomides, vaarikates, maasikates, banaanides, kasemahlas, pihlakamarjades, maisitõlvikutes ja teistes taimesaadustes. Ka inimorganismi biokeemilises ainevahetuses moodustub vaheühendina piisavas koguses ksülitooli: 10–15 g ööpäevas.

Närimiskummiaine

Magususelt on ksülitool samaväärne lauasuhkruga. Erinevalt suhkrusöömisest tekib ksülitooli tarbimisel aga suus värskendav jahedustunne, mis on meeldiv!

Ksülitooli plussina võib mainida nii meeldivat maitset kui ka järelmaitse puudumist. Seetõttu sobib teda kasutada toiduainetetööstuses.

Ksülitooliga närimiskumme hakati Soomes tootma 1975. aastal. Sealt edasi on nende võidukäik jätkunud paljudesse riikidesse. Igaõhtustest telereklaamidest teavad meiegi vaatajad – nii väikesed kui ka suured, nii hammastega kui ka ilma – et pärast sööki on kasulik närida ksülitooli sisaldavaid närimiskummisid.

Miks?

Et neutraliseerida suhkrutest tekkiv happerünnak. Suus elutsevad mikroorganismid muudavad suhkru juba mõnekümne sekundiga orgaanilisteks hapeteks. Need omakorda põhjustavad pH languse: keskkond muutub happeliseks. Sellest ka termin happerünnak. Ksülitooliga närimiskummid aitavad happerünnakule vastu seista mitmel .

Hambakaitsja

Suuõõnes elutsevad bakterid ksülitooli ei omasta. Veelgi enam: ksülitool on võimeline tungima bakterirakkudesse ja pärssima nende kasvu ning paljunemist.

Ksülitool mõjub tõhusalt eeskätt tekitavatele mikroorganismidele. See polüalkohol toimib bakteritele valikuliselt: ellu jäävad kaariest vähem soodustavad bakterid. Peale selle soodustab ksülitool ka süljeeritust, mis omakorda puhastab hambaid. Ksülitool suudab isegi osaliselt neutraliseerida suu happelist keskkonda.

Ühtlasi puhastab närimiskummi närimine hambaid mehaaniliselt. Hambaaugud ksülitooli toimel muidugi kinni ei kasva, kuid hambaemaili pisikahjustus võib taandareneda. Seega abistab ksülitool suuõõne kaitsesüsteemi. Kui tarvitada ksülitooli sisaldavat närimiskummi ning mitte süüa toidukordade vahel suhkrut sisaldavaid maiustusi, võivad hambad kaariesest puutumata jääda.

Et kaariest ennetada, võib suhkru asendada ksülitooliga nendes toiduainetes, mis eelkõige tekitavad kaariest: , koogid, karastusjoogid ja muud maiustused. Isegi osaline asendus kaitseb hambaid.

Omal kohal on ksülitool suhkruasendajana hambapastades ja suuloputusvedelikes: vähendamaks suhkrute hulka suus.

Viimase aja uuringud on kindlaks teinud, et need, kes korrapäraselt tarvitavad ksülitooliga tooteid, haigestuvad harvem bakteritest tingitud kõrvapõletikku.

Meditsiinis on ksülitooli tarvitatud juba aastakümneid. Ksülitooli kasutavad ka suhkurtõbised: omastamine ei sõltu insuliinist ja temast suudab inimorganism sünteesida väikese glükoosikoguse. Lähiminevikust on meeles diabeetikutele mõeldud ksüliidiga küpsi-sed ja limonaad.

Ksülitool söödud – mis edasi?

Kuigi ksülitooli leidub ka looduslikes toiduainetes, on tema osakaal inimtoidus tegelikult väike. Ekstra selle polüalkoholi imendumissüsteeme meie organismis pole.

Kuna ksülitooli imendub seedekulglast aeglaselt, siis suurte koguste korral jõuab paratamatult osa polüalkoholi ka jämesoolde. Soole mikrofloora on aga hoopis teistsuguse koosseisuga kui suuõõne mikrofloora: talle on ksülitool nii energia- kui ka süsinikuallikas. Järelikult soodustab suur kogus ksülitooli soolestiku mikroorganismide kiiret paljunemist, millega kaasneb aktiivne käärimine, gaaside eraldumine, samuti muutused seedekulgla veerežiimis ning mitme ärritava ainevahetusprodukti eritumine, mis võivad põhjustada kõhulahtisust.

Seega ei soovita ksülitoolinätsu neile, kes kannatavad sagedase tugeva kõhulahtisuse all.

Liialdamise tagajärjed

Ülisuurtes kogustes ksülitooli söömine võib lisaks kõhulahtisusele tekitada teisigi probleeme.

Esiteks: ksülitool mõjutab mitme suus leiduva ensüümi aktiivsust. Nii häirub ksülitooli liia mõjul sülje amülaasi normaalne tase. Sülje ensüümid on aga esmased bioloogilised kaitsebarjäärid.

Teiseks: ksülitool toimib suus bakteritele valikuliselt – ellu jäävad esialgu kaariest vähem soodustavad bakterid. Siin peitub aga oht: mikroobimaailmas on hästi tuntud tõde, et bakterid kohastuvad kiiresti kõikvõimalike, ka neile ebasoodsate keemiliste ühenditega. Arvatavasti pole ksülitoolgi mingi erand. Nii pole välistatud, et inimesed võivad tulevikus seista silmitsi ebameeldiva õega: osa kaariest tekitavaid baktereid on ksülitooli suhtes täiesti tundetud.

Teenekas E 967

Lisaainena E 967 on ksülitooli teenete loetelu aukartust äratav. Ksülitool on tehislik magusaine, niiskusesäilitaja, stabilisaator, emulgaator ja paksendaja. Sõltuvalt toiduainest võib ta täita paljusid ülesandeid.

Tehismagusainena annab see ühend toidule magusa maitse; magususelt on ta võrdne sahharoosiga. Ksülitool talub edukalt kuumutamist.

Niiskusesäilitajana takistab ksülitool toiduaine kuivamist välisõhu toimel ja aitab tootes vett hoida. Selle omaduse on avastanud ka nahahooldusvahendite tootjad, kes lisavad ksülitooli niisutuskreemidele.

Emulgaatori ja stabilisaatorina seob ksülitool toidus kaks või enam segunematut ainet ühtlaseks seguks ning säilitab selle omadused.

Paksendaja rollis võimendab see polüalkohol toidu viskoossust: suurendab toiduosakeste omavahelist kleepuvust.

Kuna polüalkohoolsete lisaainete märgistamisel kehtivad erinõuded, on sobiv üks selline ka siin esitada. Kui toiduaine sisaldab polüalkohole, seega ka ksülitooli, peaks pakendil olema hoiatus: "Polüoolid – ülemäärane tarbimine võib põhjustada kõhulahtisust."

Pole selge, kui paljusid inimesi selline info ostma meelitab. Samas võib see märkus olla rõõmusõnum neile, kes pidevalt kannatavad kõhukinnisuse käes.