Eesti jämedaimad, kõrgeimad ja vanimad männid

Hendrik Relve

Normaal- ehk rinnakõrguselt (1,3 m maapinnast või juurekaelalt) mõõdetuna jagavad meie kõige jämedama männi au peaaegu võrdväärselt kaks puud: Puurmani mänd Jõgevamaal ja Kõrgepalu mänd Võrumaal.

Puurmani ehk Jaani-Hansu mänd asub Puurmani vallas Jürikülas Mäe Jaani-Hansu talu maadel. Tüve ümbermõõt oli 1999. aastal 447 cm (10 cm normaalkõrgusest madalamal 459 cm, sest seal on tüvel pahk). Puu kõrgus on 20 m, tervislik seisund hea.

Kõrgepalu mänd asub Varstu vallas Kõrgepalu mõisapargi serval, Veliste talu maadel. Puu kasvab oru veerul. Tänavu sügisel sain kallaku keskpaigast mõõtes tüve ümbermõõduks 450 cm. Kaks kokkukasvanud tüve lahknevad 4 m kõrgusel, üks harudest on kuivanud. Puu kõrguseks mõõtsin 34 m. Veliste talu perenaine Eha Teemant kõneles, et puu hakanud kuivama ligi kuus aastat tagasi, raagus oksi paistab ka haljal harul. Karta on, et see puu ei ela enam kaua.

Jämeduselt kolmandat-neljandat kohta jagavad Kuldi-Jüri pettäi Põlvamaal ja Peedi mänd Pärnumaal, mõlema tüve ümbermõõt on 398 cm. Esimene neist kasvab Kanepi vallas Peetrimõisa külas Kuldi-Jüri talu maadel. Kauni võraga elujõuline puu küünib 21 meetrini. Peaaegu poole madalam (11 m) Peedi mänd kasvab Kaisma vallas Nõmme külas Peedi talu maadel. Tema kehvavõitu seisundile viitavad kuivanud oksad võras.

Viiendale kohale jääb Ida-Virumaal Illuka vallas Kariste külas kasvav Ristimänd: tüve ümbermõõt oli 1997. aastal 394 cm. Nime on see puu saanud arvatavasti omapäraselt ristikujulise võra järgi. Latv küünib 24 meetrini. Võras on rohkesti kuivanud oksi ja tüve õõnsuses põlemise jälgi.

Kuuendat kohta hoiab Lesenaise pedajas Tartumaal Võnnu vallas, Kuristalt 1 km Uniküla poole (tee ääres põllul). Tüve ümbermõõt oli 1999. aastal 393 cm, kõrgus 14 m. Tüves on 1,5 meetri kõrgune õõnsus.

Seitsmendal-kaheksandal kohal on Kõlleste mänd Põlvamaal ja Arbimäe mänd Elvas, mõlema tüve ümbermõõt 378 cm. Esimene neist asub Krootuselt 200 m Häädaru poole. Võimas puu küünib 17 meetrini. Elva linna sümbolpuu – madala vihmavarjukujulise võraga Arbimäe mänd on vaid 11 m kõrge. Üheksandale kohale jääb Puhtu mänd Läänemaal Hanila vallas Puhtulaiul: tüve ümbermõõt oli 1998. aastal 374 cm. Viimasena mahub kümne jämedama hulka Kahar pettäi Põlvamaal (Veriora vallas Väike-Veerksu küla lähistel Rahumäe tee ääres põllul): tüve ümbermõõt 360 cm. Kauni vihmavarjukujulise võraga puu kõrgus küünib vaid 13 meetrini.

Kolm jämedaimat (mõõdetud normaalkõrgusest)

Edetabelisse ei saa paigutada väga võimsaid põlismände, mis harunevad madalalt, nii et neid pole võimalik reeglite kohaselt mõõta.

Pada mänd Lääne-Virumaal (Viru-Nigula vallas Pada orus jõe järsul kaldaveerul) haruneb 0,8 meetri kõrgusel, nii et ühtset tüve saab mõõta poole meetri pealt. 1997. aastal oli tüvi sel kõrgusel 520 cm, harude ümbermõõdud 1,3 m kõrguselt aga 310 ja 279 cm. Pahklik tüvi on maapinnani lõhestunud. Kõrgus vaid 14 meetrit.

Pada männi kohta räägib pärimuslugu, et see läinud kasvama Rootsi kuninga Karl XII maa sisse löödud vankriaisast.

Tähelepanuväärselt jäme on ka Tõrvanõmme mänd Pärnumaal (Tõstamaa vallas Metsa külas Tõrvanõmme talu maal). Selle puu tüve ümbermõõt oli 1998. aastal kõige peenema koha pealt (0,9 m maapinnast) cm. Pahklik tüvi haruneb 1,4 m kõrguselt. Puu kõrgus on 14 m. Kultuurilooliselt pakub huvi, et Tõrvanõmme talust on pärit Anna Maria Murdock'i isapoolne suguvõsa. (Teatavasti peetakse Austraalia ajakirjandusmagnaadi Rupert Murdock'i eksabikaasat Anna Maria Murdock'it praegu rikkaimaks eestlannaks.)

Jämeduselt kolmas mänd on Lääne-Virumaal Rägavere vallas Lavi külas kasvav Pühamänd. Selle puu tüve ümbermõõt oli 1999. aastal kõige peenema koha pealt (0,5 m maapinnast) 437 cm. Puu haruneb 1,5 m kõrgusel kaheks. Jämedama haru ümbermõõt küünib 2 m kõrgusel 283 sentimeetrini, peenem haru on kuivanud. Puu kõrgus on m.

Kõrgeimad ja vanimad männid

Kõrgeimaid mände üksikult kasvavate põlispuude seast otsida ei tasu: metsas sobival kasvukohal sirgunud puud on neist kindlasti pikemad. Usaldusväärsed andmed on vaid tõenäoliselt Eesti kõrgeimate mändide kohta Tartumaal Järvseljal (kvartalil nr. 261) paigas, mida tuntakse Riiupalu nime all. Seal kasvab õige mitu 40 meetrit ületavat mastimändi. Kõrgeimat nendest mõõtsime 2000. aasta sügisel elektron-tahhümeetriga GTS 601. Mõõtsime kolmest ilmakaarest 47–52 meetri kauguselt. Täpne riist ja suhteliselt pikk mõõtmiskaugus puust võimaldasid ilmselt varasemaist usaldusväärsemaid . Rekordilise Riiupalu männi keskmiseks kõrguseks saime 42,7 m.

Eesti Metsakorralduskeskuse andmetel leidub 40 m ületavaid mände ka mõnedes männikutes Põlvamaal. Nende täpsem mõõtmine seisab alles ees.

Eesti vanim elav pedajas on teadaolevalt Pedassaare mänd. Selle vanuse määras 1999. aastal Alar Läänelaid. Ta loendas 36,4 cm pikkusel toorproovi puidul 310 aastarõngast. Männi tüve raadius oli rinnakõrgusel 356 cm. Seega andis arvutus raadiuse ja keskmiste aastarõngaste laiuse järgi Pedassaare männi vanuseks 460 aastat. Puu kasvab Lahemaa rahvuspargis (Lääne-Virumaal Vihula vallas Pedassaare külas Juhan Aare eramaal). Tüve ümbermõõt rinnakõrgusel küünib 356 sentimeetrini, kõrgus vaid 14 meetrini. Puu seisund on hea. Samas rannamännikus leidub teisigi sama põlvkonna hongasid. Ühe, kahjuks juba kuivanu vanuseks määras Alar Läänelaid 560 aastat.

Teistest mõõdetud vanusega mändidest on seni vanemateks osutunud juba eelkirjeldatud Puhtu mänd Läänemaal ja Pada mänd Lääne-Virumaal. Puhtu männi vanust hindasin kolme puiduproovi keskmisena 430 aastale. Pada männi vanuseks mõõtsid kohalikud metsatöötajad 400 aastat.

Siin esitatav pärineb Metsaordu andmebaasist, mis koondab kõiki looduskaitsealuseid puid, ning lisaks neid, mida on kaitse alla pakutud. Kui keegi lugejaist teab sama suuri ja vanu või veelgi suuremaid-eakamaid mände, siis palume neist teatada aadressil: Hendrik Relve, 75101 Kose, Harjumaa või hendrik@relve.envir.ee