|
Männiaastaks kuulutatud fotovõistlus tõi toimetusse pilte 12 autorilt, kokku 18 põlispuust. Lootus saada kunstiväärtusega fotosid meie maastikke ilmestavatest väga omanäolistest mändidest siiski ei täitunud. Vahest peletas professionaale tingimus – lisada pildile puud tutvustav tekst, mis sisaldaks puu mõõtmeid, arvatavat vanust, temaga seotud legende ja uskumusi, samuti hinnangut puu seisundi ja kaitsestaatuse kohta.
Eestis laiemalt tuntud põlismändidest pakuti vaid üht – Järvselja Kuningamändi (Tartumaal), ülejäänud on seni teada vaid kohapeal. Polegi paha: nõnda leiab mõnigi neist edaspidi ehk rohkem uudistajaid. Üldse tuli männipilte kümnest maakonnast. Raudemetsa männi (Järvamaal) pildi ja kirjelduse saime koguni kahelt autorilt.
Võttes arvesse nii pildi kvaliteeti kui ka tekstide mitmekülgsust, hindasime kõige tõhusamaks Ahto Raudoja tööd: viie põlismänni pildid (igast eri plaanis) koos asjakohaste kirjeldustega (võistlustöödest kaks on avaldatud selle aasta juuni- ja novembrinumbris). Auhinnaks saab ta Eesti Looduse tellimuse 2002. aastaks.
Samal viisil otsustasime tunnustada kõige nooremat osalejat: Marger Päärson (Sindi gümnaasiumi 4. klass) saatis pildi ja loo Avispea kiriku männist.
Avaldame siin auhinnatud fotode kõrval veel ka kimbukese teistest võistlustöödest.
|
|
Avispea kiriku mänd
Avispea küla (Lääne-Virumaa) kokkutuleku eel 1999. aastal maha raiutud lepavõsast tuli päevavalgele suur ja ilus männipuu. Ta asub kirikut piirava kuuseheki kõrval. Männi kõrgus on 17,5 meetrit, ümbermõõt 1,3 meetri kõrguselt 284 cm. Külarahvas arvab puu vanuse olevat tublisti üle saja aasta. See mänd ei ole looduskaitse all.
Marger Päärson
(Sindi gümnaasium, 4. klass)
|
|
|
Rahapettäi Põlva
Pilkupüüdva välimusega põlispuu kasvab vana Tartu–Võru tee ääres Raiste külas. Võra läbimõõt 14 m, esimesed oksad algavad 8 meetri kõrguselt; männi kõrgus umbes 19 m, ümbermõõt rinnakõrguselt 2,85 m ja juurekaelalt 3,38 m. Puu juures asuv tahvel kinnitab, et ta on looduskaitse all.
1931. aastal on õpetaja A. Usin kirjutanud üles rahvapärimuse:
"Rahapettai", mille ümbermõõt rinnakõrguselt täpselt 243 sentimeetrit. Ta ümbrusest põllult ja tüve ligidalt on raha leitud. See mänd "Rahapettai" (Väimela = Raiste külas) on vastuvaidlemata muistne ohvripuu, ohvrimänd, mille juures, kui pühas hiies, palvetati Taarale, ühes rahaohverdusega. Siit männi nimetuski "Rahapettai". Praegune põlv inimesi seletab, et "Rahapedaja" all olla rahapada maetud, sellep sealt ümbrusest raha nähtavale tulnud.
|
|
|
Viisireiu mänd
Pildil olev mänd kasvab Tali vallas Viisireiu külas 500–600 meetrit Kilingi-Nõmme–Häädemeeste maanteest, umbes 25 meetri kaugusel Reiu jõest.
Tüve ümbermõõt (1,3 m kõrgusel) on 365 cm, kõrgus 20–23 m. Korp ulatub viie meetrini maapinnast.
Umbes 70 aastat tagasi olevat äike löönud poole puust maha, nüüd seisab ühepoolse võraga puu kaldu. Tüvi on õõnes.
|
|
|
Päkapikumänd
kasvab Pärnumaal Tori-Jõesuus maantee ääres (seal, kus tee pöördub Kõpu poole).
Puu on tõesti väike: ainult 3,4 meetri kõrgune, ümbermõõt 1,37 m. Tema tegelik vanus on teadmata, ent juba 1937. aastal võeti ta looduskaitse alla. Varem oli see mänd kolme haruga, aga kolhoosi ajal sõideti üks haru traktoriga puruks.
Rahvasuus liigub jutt, et tegu olla rabamänniga, mis kasvab siin ajast, mil kogu ümbruskond olnud raba all. Kinnituseks viidatakse lähikonnas asuvale Riisa rabale, ja ega Vana raba ning Kikeperagi kaugele jää.
Veel räägitakse sellest männist kui Rootsi kuninga kepist. Rootslased olnud siin jõeninal (Jõesuus suubub Navesti Pärnu jõkke) laagris. Kuningas torganud oma männipuust kepi peenemat otsa pidi telgi kõrvale maasse. Sinna see jäänudki, ja ajanud juured alla. Et ladvaots mullas, seepärast puu kõrgusesse ei kasvagi. Aga väikestele lastele toob see pisike kõverik sära silmadesse: küllap elab Päkapikumänni all Päkapikk ise...
|
|
|
Raudemetsa mänd
asub Türi lähedal Pala külas väikevoorel Türi–Väätsa maantee ääres. Põlismänni laiuv võra meenutab vihmavarju ning haarad ulatuvad nii põllu kui ka tee kohale.
Puu kõrgus küünib 12 meetrini, tüve ümbermõõt on 3,7 m, ta on looduskaitse all.
Räägitakse, et see mänd olevat seotud needusega: tema alla olevat maetud Rootsi kuningas ja teda ei tohtivat kunagi raiuda. Korra asunud keegi külamees kirvega puu kallale: raiunud ühe söömavahe, siis kukkunud kange kõhuvaluga maha ja surnud.
Teise jutu järgi olevat Raudemetsa mändi vanadel mõisakaartidel märgitud sõjalipu-puuna: Põhjasõja ajal, kui ümbruskonnas lahinguid peetud, lehvinud selle otsas sõjalipp ning külarahvas polevat tohtinud puu ligidale minna.
|
|
|
Ojasoo männid
Kui sõidate Harjumaal Kose-Ristilt Rapla poole ja möödute Ojasoo mõisast, siis hakkavad paremal pool teed silma kaks võimsat mändi. Kaugemal seisab veel kolmaski – väiksem, kuid toreda laia võraga. Need männid kasvavad kunagise Suurekopli talu maal. (Taluhooned on ammu hävinud, kohta tähistavad vaid puudesalu ja vundament.)
Kaks kõrvuti kasvavat mändi on looduskaitse all. Üks neist on peaaegu kuivanud, ainult latv haljendab. Tema kõrgus võib olla umbes 22 meetrit, tüve ümbermõõduks sain meetri kõrgusel 3 meetrit. Madalam mänd on ilusa laia võraga ning üsna elujõuline. Tema tüve ümbermõõt küünib 3,45 meetrini, kõrgus on umbes 18 meetrit. Selle männi tüvel hakkavad silma kolm diagonaalset vorpi, mis arvatavasti pärinevad ajast, mil maantee kulges lausa mändide kõrvalt: küllap ei mahtunud mõni suur masin hästi mööda... Praegusest teest jäävad männid sajakonna meetri kaugusele.
Pildi tegemise ajal selgus, et puid kaitseb tubli "sõjavägi": kutsumata külalist ründas kuklasepere, ronides kärmesti pükstesse ja lastes käiku "pisargaasi". Pesakuhilat polnud kusagil märgata, kogukad kuklased sebisid männi latva ja tagasi.
|
|
