Lugemiskursus lumel

Marko Valker

Lumega on selline lugu, et kuhu sa tema peal ka ei kõnniks, jäljed jäävad järele. Ja teised saavad kohe vaadata – kae, kuhu läks!

Lumisel trepil oskab iga jõnglane eristada ema konts-saabaste jälgi isa lakk-kingade omadest. Ühed on pisemad ning kitsamad, kontsa ja päka jäljed eraldi, teised suuremad, laiemad ja eemalt näha, et täie tallaga astutud. Lihtne!

Jäljeraamatu tähed

Sama lihtne on teha vahet eri metsaloomade jälgedel ja taibata, kas loomake on niisama lusti kõndinud, kedagi taga ajanud või hoopis kabuhirmus põgenenud.

Enne kui lähed lumisele lagendikule jäljetähti veerima, tasub kodus A ja B selgeks õppida. Selleks sobivad imehästi kassi ja koera jäljed.

Need jäljed teada, maksab juba metsa äärde uudistama minna.

Keskmise koera omast väiksem ja pisut piklikum jälg kuulub rebasele.

Suure hundikoera jälje mõõtu, kuid tublisti piklikuma jälje jätab lumele hunt. Rahulikult kõndinud hundi rada näeb välja nagu suure mao tee: käpajäljed on üksteise taga, nagu nöörile lükitud pihlamarjad.

Kuidas aru saada, et jälg on piklikum? Pane joonlaud risti üle jälje, nagu ülemisel pildil näha. Kui joonlaua ülaserv lõikab teisi varbaid, on tegemist koeraga.

Ümmargune suur kassijälg kuulubki suurele "kassile" – ilvesele. Ilvese jäljereale sattudes tasub seda mööda pisut jalutada ja mitte ehmatada, kui rada äkki kaheks hargneb. Ilvesed armastavad nimelt täpselt eelkäija jälgedesse astuda

Sõrajälgi märgates pole vaja nende peremeest pikalt nuputada. Kõige pisemad jäljed tipib lumele metskits. Esimest korda suuremaid sõrajälgi nähes tasub need üle mõõta. Kui jälg on otsast otsani vähemalt 10 cm pikk, astud väga suure tõenäosusega põdra rajal. Kui jälg on lühem, ristus sinu tee metssea omaga. Kui oled mõlemaid näinud, teed neil juba ilma joonlauata vahet.

Põllu- või metsaservast võid leida jäljed, mis näevad välja nagu kaks hüüumärki, mille kriipsualused punktid on keegi hoopis kooloniks keeranud. Selliseid harkjälgi teeb jänes. Talle meeldib enda kannul kõndijale vempe visata. Kui selja taga on midagi kahtlast teoksil, jookseb ta mõned korrad risti-rästi üle oma jälgede. Nüüd on jäljepundar lootusetult sassis.

Kirbukirja jäljetähti jätavad lumele hiired ja näiteks nirk, kes neid taga ajab. Kui aga näed lumel suuri, pisut inimese palja jala jäljendit meenutavaid jälgi, karda kohtumist karuga.

Jäljeküti avastused

Lumel on metsloomade tegutsemine tähthaaval kirjas nagu jutt raamatus. Ja lugeda sa nüüd juba oskad. Mis muud, kui metsa ja jäljeradasid uurima! Otsi üles mõne metslooma jäljerida ning püüa seda lahti harutada: kuhu metsaline on läinud, millal ja miks jooksnud, hiilinud või hüpanud.