Pakri paekallas on Ontika omast küll madalam, kuid ...

Rein Einasto

Meie arvates pole Eestis loodusmaastiku suurvormide hulgas paekalda (koos paeplatool oleva loopealsega) kõrvale seada midagi nii suurejoonelist, väljapaistvat, mitmekülgset ja eestlaste varasemas asustusajaloos nii otsustavat. Põhja-Eesti paekallas Paldiskist Narvani hõlmab kõige võimsama osa kogu Balti klindist (Ölandi lõunatipust Laadoga järveni). Pankranniku kõrgus ulatub siin 20 meetrist 56 meetrini, sisemaal rohkemgi, ja ta avaneb valdavas osas otse merele. Just selles ongi tema ainukordsus maailma ulatuses. Analoogiline vanaaegkonna paekihte lõikav astang on teada ainult Põhja-Ameerikas, ent see asub sisemaal ja on suures osas maetud. Kui arvestada ka Saaremaad ja meie väiksemaid saari, siis iseloomustavad paekallas ja pangad väga ulatuslikku osa Eestimaa randadest, sümboliseerides ühelt poolt meile koduks olevat maad kui igavikulist kantsi, teiselt poolt – tema avatust.

Rahvusvahelisele turismile on paekallas kindlasti kõige ulatuslikum ja mõjusam Eesti vaatamisväärsus Sõrvest Narvani. Loodusmonumendiks sobib mõistagi vaid selle mõni eriti iseloomulik looduskaunis terviklik lõik. Ontika paekallas Virumaal on oma suurima kõrgusega ning imekauni Pühajõe oruga vaieldamatult üks selle väljapaistvamaid lõike, mida tuleks kaitsta ja esitleda tervikuna Sakast Sillamäeni.

Seni on vähem tuntud pankrannik Pakri neemel, mis tõuseb Ontikaga võrreldes küll vaid poolde kõrgusse (kuni 24 m), ent selle ainulaadsus seisneb avatuses meremurrutusele. Taimi on siin vähe või ei ole üldse, värskes järsaku seinas saab läbilõikes jälgida kõiki paekaldakihte kilomeetrite ulatuses. Ontikal selline võimalus puudub rusukalde ja lopsaka klinditaimestiku tõttu. Pakri poolsaare läänerand on ka ainus põhja–lõuna-suunaline paekaldalõik, kus näitlikult avaneb kogu Eesti aluspõhja geoloogilise ehituse põhijoon – kihtide kallakus lõunasse. Pankrannikul põhja poole liikudes kerkivad mere alt järjest uued kihid. Kihid, mis Paldiski linnas asuvad merepiiril (ainus koht Mandri-Eestis), on Pakri neeme tipul ligi 20 m kõrgusel. Pakri paekalda eripära on selle ainulaadne mitmekesisus ja avatus merele kolmest küljest, mis võimaldab kauneid vaateid läände Pakri saartele ja itta Lohusalu-Klooga rannale. Poolsaare idarannikul jääb paekallas sisemaiseks, kaheastmeliseks, seda varjab klinditaimestik. Siin saab 10–13 km ulatuses tutvuda kõigi põhiliste paekaldatüüpidega.

Pakri paekaldal on mitmeid üldhuvitavaid geoloogilisi iseärasusi: oobolusliivakivi alumisel kulutuspinnal – pikka aega kambriumi ja ordoviitsiumi ladestu piirina tuntud unikaalne lamami liivakivi rahnudest koosnev basaalkonglomeraat, kõige silmapaistvam püriidikiht (0,2 m), suurima paksusega diktüoneemaargilliit ja glaukoniitliivakivi (kumbki 4 m), pikaajalisi lünki [?] tähistavate väga selgete katkestuspindade rohkus, trilobiidikogumikud paekihipindadel, väga piiratult levinud hilisdolomiidistumine. Lasnamäe ja Uhaku lademe vanune kuulus ehituslubjakivi moodustab siin paekalda ülemise, karniisina eenduva osa, mida Tallinnast ida poole jääval paekaldal peaaegu pole. Pakril asuvad Pakerordi lademe, Pakri ja Leetse kihistu stratotüübid (tüüpläbilõiked).

Pakri neemelt, paekaldast paarsada meetrit sisemaa poole leiame veel teise, õhukese paeklibu alla maetud rikkaliku lootaimestikuga paeastangu, kus avaneb kogu Kukruse lade ja alumine osa Idavere lademest. Seega võib Pakril jälgida paekihte tunduvalt suuremas ulatuses kui Ontikal: ainus koht Eestis, kus saame looduse vanema ajalooraamatu lehekülgi lugeda üle 50 miljoni aasta vahemikus. Pakri pankrannikule on väga soodne juurdepääs nii rongi, auto kui ka laevaga; siin saab ligikaudu 20 km pikkusel retkel ühe päevaga jalgsi läbi käia kõik vaatamisväärsused. Seda silmas pidades tõotab Pakri paekallas koos Paldiskiga juba lähiaastatel kujuneda Eesti kooliekskursioonide ja välisturistide Mekaks. Kavandatud on euroturismi rajad, mitmekülgne turistide teenindus.

Koos rikka lootaimestikuga paeplatool, krüüslite ainsa pesitsuspaigana ning kultuurilooliselt ja sõjaajalooliselt huvitava Paldiskiga moodustab Pakri poolsaare pankrannik Paldiskist läänes Leetse pangani idas 13 km pikkuselt suurejoonelise, erakordselt selgelt piiritletud maastikuala, mille koguväärtust ei osata praegu veel hinnata. Seaksime selle meie rahvuslike loodussümbolite seas isegi esikohale.

Toetame ideed, et loodussümboleid peaks Eestis olema rohkem kui üks, vähemalt igal maakonnal oma. Peame Eestile iseloomulikeks loodusharuldusteks veel Kaali järve, Suurt Taevaskoda, Jägala juga, Vooremaa südapiirkonda, Viidumäge, Mustjala panka, Kõpu poolsaart ja veel palju teisi.

Foto: R. Einasto

Tagasi sisukorda