Mida täpselt putukad oma liitsilmadega
näevad, on raske öelda. Kindlasti olete kohanud mosaiikfotosid,
mis on tehtud läbi eriliselt prepareeritud putuka silma fassettide.
Anname au suure vaeva nägijaile, kuid tulemus pole siiski
see, mida putukas tegelikult silmaga haarab. Ka ultraviolettvalguses
pildistatud fotod lilleõitest ei peegelda kaugeltki seda,
mida putukad näevad.Putukavalmikute nägemisteravus on
vastsetega võrreldes hiilgav, kuid inimestest jäävad
nad kaugele maha. Samuti ei suuda nende närvisüsteem
infot inimese kombel töödelda. Seetõttu võime
üksnes fantaseerida, missugune pilt avaneb putukate silmade
ees.
Putukad teevad vahet suhteliselt väikestel liikuvatel objektidel. Näiteks puuviljakärbes oma 700-st ommatiidist koosneva liitsilmaga eristab kuni 4,6° kaarenurga suurusi objekte. Mesilasel on 6000-7000 osasilmakest. Kõige rohkem on neid aga mõnede liblikate ja kiilide suurtes silmades - kuni 17 000. See, et neil on rohkem ommatiide, ei tähenda paremat nägemisteravust, vaid võimalust tajuda suuremat piirkonda enda ümber. Sageli on eri silma osas asuvatel ommatiididel erisugune tundlikkus värvuste suhtes. Näiteks hariliku vesikiili silma ülemine pool tajub ainult sinist värvust, alumine pool on kahe ülejäänud põhivärvuse - rohelise ja punase nägemiseks. Putukad on eriti lühinägelikud, sest liitsilm ei võimalda mingisugust akommodatsiooni. Siiski on putukatel midagi võimsamat kui inimesel! Putukad suudavad eristada polariseeritud valgust. Veel on kindlaks tehtud, et kahetiivalised ja kiletiivalised suudavad eristada 200-300 kaadrit sekundis. Ilmselt hakkaks kärbestel kinos stoppkaadreid vaadates igav.
Foto [Humala-eistekedrik (Hepialus humuli L.)]: Urmas Tartes