Nii nad meid vaatavad! 5

Putukate valmikud

Urmas Tartes

Mida täpselt putukad oma liitsilmadega näevad, on raske öelda. Kindlasti olete kohanud mosaiikfotosid, mis on tehtud läbi eriliselt prepareeritud putuka silma fassettide. Anname au suure vaeva nägijaile, kuid tulemus pole siiski see, mida putukas tegelikult silmaga haarab. Ka ultraviolettvalguses pildistatud fotod lilleõitest ei peegelda kaugeltki seda, mida putukad näevad.Putukavalmikute nägemisteravus on vastsetega võrreldes hiilgav, kuid inimestest jäävad nad kaugele maha. Samuti ei suuda nende närvisüsteem infot inimese kombel töödelda. Seetõttu võime üksnes fantaseerida, missugune pilt avaneb putukate silmade ees.

Putukad teevad vahet suhteliselt väikestel liikuvatel objektidel. Näiteks puuviljakärbes oma 700-st ommatiidist koosneva liitsilmaga eristab kuni 4,6° kaarenurga suurusi objekte. Mesilasel on 6000-7000 osasilmakest. Kõige rohkem on neid aga mõnede liblikate ja kiilide suurtes silmades - kuni 17 000. See, et neil on rohkem ommatiide, ei tähenda paremat nägemisteravust, vaid võimalust tajuda suuremat piirkonda enda ümber. Sageli on eri silma osas asuvatel ommatiididel erisugune tundlikkus värvuste suhtes. Näiteks hariliku vesikiili silma ülemine pool tajub ainult sinist värvust, alumine pool on kahe ülejäänud põhivärvuse - rohelise ja punase nägemiseks. Putukad on eriti lühinägelikud, sest liitsilm ei võimalda mingisugust akommodatsiooni. Siiski on putukatel midagi võimsamat kui inimesel! Putukad suudavad eristada polariseeritud valgust. Veel on kindlaks tehtud, et kahetiivalised ja kiletiivalised suudavad eristada 200-300 kaadrit sekundis. Ilmselt hakkaks kärbestel kinos stoppkaadreid vaadates igav.

Foto [Humala-eistekedrik (Hepialus humuli L.)]: Urmas Tartes

Tagasi sisukorda