JUSSI LEHEKÜLG

Kui jänese külle all pesäs lumi ärä sulab, siis tuleb varsti sula. Saarde

Kivikirjakud

Tiina Randlane

Tapeedimustrid, kindakirjad, tikitud ornamendid laudlinal või pluusikäisel - see kõik muudab maailma kirkamaks, värvilisemaks, rikkamaks. Kahjuks käime sellest enamasti kinnisilmi mööda ja märkame ilu vaid aeg-ajalt. Ent leidub muudki, mida paneme tähele veel harvemini. Kas või mustrid tavalisel kivil, rändrahnul mere ääres ja metsa all. Kui nad on silme ees, näeme, et paljud mustrid pole sugugi kivi enda omad, vaid hoopis talle peale kasvanud. Olen kivimustreid loovaid samblikke uurinud üle kahekümne aasta, kuid ikka ei suuda hoiduda pistmast taskusse mõnd kirjatud kivi. Nii ongi mul köögiriiulil Vilsandilt pärit kivitükk haruldase, sügavkollast värvi kuldsamblikuga, kirjutuslaual kamakas tinasamblikuga, töö juures arvutilaual Osmussaarelt toodud lubjakivi killuke, millele kasvanud urnsamblik on moodustanud ebatavaliselt valeva randi ümber kogu kivitüki. Ja iga kord, kui kaalun käes mõnd kivi ning mõtlen, kas vedada see kaasa või mitte, meenub mulle kõige kenam rahvapärane nimetus, mis eales samblikele on antud – kivikirjak. Selle nimetuse leidsin esimese eestlasest lihhenoloogi Hilja Lippmaa ainsaks jäänud trükisest aastast 1937. Seal kasutati seda samblikuliigi Rhizacarpon geographicum emakeelse nimetusena (praegu ametlikult harilik kaartsamblik). Tahaksin väga, et rohkem inimesi märkaks kivikirjakuid, puuhabemeid, maa- ja kivikõrvu. Pole oluline, kas nad ütlevad endale, et kivi on kirjatud, kivi õitseb või kivil on kõrvad. Kui neid tähele paned, tekib huvi, huvi sunnib otsima nime.

Jussi murdunud suusa puuslik

Ove Kalde

Kas pildil on:

a) kuututlase röövik
b) pajuurb
c) pontšopõõsa vili

Vastuseid märgusõnaga "Jussi mõistatus" ootame meiliaadressil
toimetus@el.loodus.ee või toimetuse postiaadressil (pk. 110, EE2400 Tartu). kahe nädala jooksul pärast iga ajakirjanumbri ilmumist.

Õigesti vastanute vahel loositakse välja murdunud suusa puuslik..