Kas sul on juba OMA PUU?

Fred Puss, Kadri Marvet, Janika Ruusmaa

Eestlase kodu mõiste on laiem kui lihtsalt tuba, korter, maja... Selle juurde kuulub kindlasti ka tükike loodust: kui mitte rohkem, siis vähemalt üks puu. Me ei kujuta ette eesti talu ilma värava- ja õuepuudeta, linnainimesele asendab neid mõneti kodulähedane park. Puu koos kõigi olenditega, kellele ta omakorda elupaiga annab, on kui looduse terekäsi temast üha võõrduvale inimesele.

Meie esivanemate elus olid puud väga olulised. Nad andsid varju, sooja, valgust ja tervist, neist on valmistatud tööriistu, relvi ja tarbeesemeid. Aga puudele on inimene kurtnud ka oma muresid ning leidnud neilt lohutust. Tundub, nagu oleks meie rahva side looduse, ka puudega katkenud alles viimasel poolsajandil, kuid hakkab nüüd uuesti taastuma. Eesti põllumajandusülikooli maasotsioloogia uurimisrühma küsitluse andmeil usub 2/3 maainimestest, et puul on hing, ning 80% küsitletuist väidab endal olevat hinge-, nime-, õnne-, pere-, värava- või muidu o m a puu.

Saagem siis lähemalt tuttavaks puudega meie ümber. Kas oskad öelda, mis liigist on su kodu (kooli) juures kasvavad puud, millistest käid iga päev mööda kooliteel? Kui vanad nad võiksid olla? Kui suur on nende tüve ümbermõõt ja kui jämedad on sama liigi vägevaimad Eestimaal?

Juba kümmekond aastat pole keskkonnaministeeriumil täpset nimekirja Eestis kaitse all olevatest puudest. Maavalitsuste keskkonnaosakondades leiduvad andmed oma maakonna kohta, kuid needki on tihti puudulikud või vananenud.

Seepärast algatas Metsanoorte Ühendus juba aasta tagasi projekti "Põlispuu", et välja selgitada võimalikult palju suuri ja huvitavaid puid Eestis ning täiendada (uuendada) andmeid teadaolevate kohta. Selles töös loodetakse paljude inimeste, eriti oma eakaaslaste – kooliõpilaste abile.

Nüüd saab puuhuvilistega liituda ka Interneti vahendusel.

Arvutiprojekti "EESTIMAA PUUD"

oodatakse osalema eelkõige põhikooli õpilasi, eriti maakoolidest. Muidugi võivad kaasa lüüa ka linnakoolid ning huvilised vanematest klassidest.

Tegevus algab märtsi keskel (teade on ilmunud ka Õpetajate Lehes ja arvutivõrgus. Kes ei ole veel registreerunud, kuid soovib osaleda projektis elektronside teel, teatagu endast kiiresti aadressil: haab@ibs.ee.

Iga registreerunud rühma juhendav õpetaja saab käsiraamatu, mis sisaldab palju abimaterjale projektis osalemiseks, kuid ka huvitavat koolitundide tarvis. Ideid, kuidas meie projekti oma tundidega siduda, leiab siit nii bioloogia-, kirjandus-, koduloo-, kunsti-, matemaatika- kui ka mõne teise aine õpetaja. Puude projektis kaasa löövad rühmad peaksidki tuge leidma kõigi tegevusaldiste õpetajate koostööst.

Projekt "Eestimaa puud" viiakse läbi kahes etapis. Esimesel tegutsetakse põhiliselt arvutiside vahendusel, teisel etapil antakse lastele iseseisva töö ülesanded suvevaheajaks. Korraldatakse ka foto-, kunsti- ning kirjatööde konkurss.

Arvutivõrgu kaudu saavad osalejad mitmekesiseid ülesandeid. Näiteks tuleb leida vastuseid nuputamisküsimustele, valida oma klassi või rühma puu (puuliik), koostada selle kohta mõistatuslugu teistele osalejatele. Vaatlus- ülesannete abil tutvuvad lapsed puude elukäiguga, aga ka puu kui biotoobiga – tervikliku elukeskkonnaga, mis on paljude olendite kodu.

Muu hulgas saadakse teada, kus kasvavad Eestimaa suurimad puud ning otsitakse üles oma kodukoha silmapaistvamad. Et puude väärtus ei seisne mitte ainult nende suuruses, siis uuritakse, kas mõne kodukandi puu kohta on teada ka pärimuslugusid. Kindlasti saab igaüks võimaluse kirjutada oma puu lugu, jagada teistega oma kogemusi, mõtteid ja tundeid seoses mõne konkreetse puuga või puudega üldse.

Esimese etapi lõpetame maikuus kokkutuleku ja preemiaekskursiooniga. Teisel etapil saab põhiülesandeks otsida suuri ja muidu huvitavaid puid ning koguda nende kohta mitmekülgset teavet (mõõtmetest pärimuslugudeni). Kokkuvõtte teeme septembris.

Sügisel teeme kokkuvõtte ka foto- ja joonistuskonkursist, korraldame rändnäituse projektis osalenud koolides ning selgitame parimad kirjatööd. Parimad pildid ja lood avaldatakse Eesti Looduses. Mõõtmistulemusi saab rakendada Eesti põlispuude andmebaasis; edaspidi jääb see kestva projekti "Põlispuu" valdusesse.

Kogu meie tegevus, samuti kogutud andmebaas, kajastub ka "Eestimaa puude" WWW-leheküljel http://www.ibs.ee/puud

Järgnevalt pisut Eestimaa suurimatest puudest ja ka mõned õpetussõnad.

Kus kasvavad Eesti suurimad puud?

Senistel andmetel on jämedaim hõbepaju, mis kasvab Põlva maakonnas Rasina apostliku õigeusu kiriku juures. Tema ümbermõõt on 10 m 80 cm. Kuid ta haruneb kahe meetri kõrgusel, mistõttu nõutaval mõõtmiskõrgusel (1,3 m maapinnast) ei moodusta harud veel täiesti ühtset tüve. Sama probleem on senini jämedaimaks peetud Sipa ohvripärnaga Märjamaa lähedal: tema haruneb juba 1,16 m kõrgusel, kus ta ümbermõõt on 887 cm. Ent jämedaim puu Eestis, mida saab õigelt kõrguselt mõõta, on Tamme-Lauri tamm Võrumaal Urvastes, tüve ümbermõõt 831 cm. Tema kujutist võib näha Eesti kümnekroonisel rahatähel.

Et eri liiki puud ei saa omavahel võistelda ei jämeduses ega ka kõrguses, siis tuleb pidada arvet iga liigi kohta eraldi. Annamegi eri liiki puude tüve ümbermõõdud (1,3 m kõrgusel), millest alates ta väärib tähelepanu juba kogu Eesti ulatuses:

400 cm – pappel ja remmelgas;
300 cm – haab, hobukastan, jalakas, lehis, pärn, saar ja tamm;
250 cm –arukask, künnapuu, mänd, hall- ja sanglepp ning vaher;
200 cm – kuusk;
160 cm – pooppuu ja toomingas;
150 cm – elupuu ja pihlakas;
100 cm – kadakas.

Väga kõrgeteks võib pidada 30 meetrit ületavaid lehtpuid (pooppuu, pihlakas ja toomingas juba üle 20 m) ja üle 35 meetri küündivaid okaspuid (kadakas alates 10 m). Eesti kõrgeim on praegustel andmetel 45 meetri kõrgune kuusk, mis kasvab Tartumaal Järvseljal. Aprillis, metsanädalal püüame üles leida kõrgeimad kuused ka mujal Eestimaal ja mine tea, äkki saab see rekord purustatud...

Kuidas puud mõõta?

Siin on oma reeglid, millest tuleb rangelt kinni pidada: muidu ei saa eri mõõtjate andmeid omavahel võrrelda. Üksikasjalikud juhised on andnud Aivar Saatmann Eesti Looduses 1990 nr. 5 ja 1993 nr. 8. Kordame siin lühidalt.

Tüve ümbermõõt võetakse 1,3 m kõrgusel maapinnast (see vastab keskmist kasvu täiskasvanud inimese rinna kõrgusele). Kui mõõtmiskohal on mingi takistus (pahk või oks), siis tuleb mõõta altpoolt (ainult erandkorras ülaltpoolt) ja kindlasti lisada erandliku mõõtmise kõrgus. Kui puu haruneb väga madalalt, siis mõõdetakse harunemiskoha all kohast, kus tüvi ei ole veel harunemise tõttu jämenenud (vt. joonist). Sellisel puhul on vajalik mõõta ka harud.

Kõrguse mõõtmisel vajame abivahendeid, näiteks laudkõrgusmõõtjat (vt. Eesti Loodus 1990, nr. 5); lagedal kasvavat puud saab umbkaudu mõõta ka kepi abil tema varju pikkuse järgi. Aitab valem:

puu kõrgus = kepi pikkus * puu varju pikkus / kepi varju pikkus

Mitte ainult suurus...

Puule võivad väärtust lisada ka erakordne kasvukuju, asend maastikus, dekoratiivsus, erilised kasvuvormid (kokku kasvanud, ussikuusk, küünlakuusk, tuuleluuaga kuusk), kultuuriloolised pärimused (piiripuud, tarupuud, kuulsa inimese istutatud) ja teised omadused. Puuga võib olla seotud mõni ajalooline sündmus või rahvajutt. Ärge unustage kõike seda uurimast ja kirja panemast oma puu(de) kohta!

Eelnimetatud projekti "Põlispuu" üks eesmärke on koostada kogutud andmete põhjal raamat Eesti tähelepanuväärsetest põlispuudest. Sinna jäädvustatakse ka edukaimad puude otsijad, mõõtjad ja kirjeldajad.