Keskkonnasõbralik tarbija ehk SÄÄSTEV PRÜGIMAJANDUS

Külli Kalamees-Pani

Agenda 21 on rajatud hetkeseisule, mida iseloomustab tarbimise pidev kasv ja loodusressursside raiskamine, et kiiresti rikastuda. Ometi ei tohi unustada: ka meie lapsed tahavad elada puhta loodusega keskkonnas.

Et säilitada nii kogu planeeti kui ka oma kodukohta elamisväärsena, peab igaüks meist olema võimaluste piires keskkonnasõbralikum. Kaalugem, milliseid kaupu (tarbeesemeid, kodukeemiat, toitaineid jm.) kindlasti vajame, ning uurigem, kas need on loodussõbralikes pakendites, energiasäästlikud ning kas nad ei sisalda loodusele või meie tervisele ohtlikke aineid...

Looduses ei teki lagunematuid jääke. Loodusliku aineringe hea näide on kompostihunnik: kõik jäätmed lagunevad seal ja muutuvad uuesti taimedele kättesaadavateks ühenditeks. Inimese elutegevuse tagajärjel lisandub aga loodusesse ka hulk selliseid jäätmeid, mis looduses ei lagune (metallpurgid, plastik, tetrapakid) või on otseselt mürgised (päevavalguslambid, õlid, värvid, lakid, patareid, kemikaalid).

Mida rohkem tuuakse sisse või toodetakse uusi ja kaunimaid pakendeid, seda kiiremini kerkivad prügimäed ja nende jaoks ei jätku enam vaba maad. Põletada? Prügi põletamine, kui puuduvad vastavad puhastusseadmetega tehased, saastab aga ümbrust väga kahjulike ühenditega, eriti mürgiste gaasidega.

Sellepärast oleks mõistlik valmistada näiteks pakendeid materjalist, mis laguneb looduses seda mürgitamata (paber, looduslik riie, puit) või sobib ilma vahepealse töötluseta uuesti kasutada (klaaspudel). Nii säästaksime energiat ja väldiksime mürgiste ühendite teket (metallpurkide ja plastiku töötlemisel).

Prügi, mida saab töödelda (paber, metall, klaas, osa plastikut jne.), ei tohiks saata prügimäele, vaid koguda eraldi mahutitesse. Siis jääksid prügimäed madalamaks. Plastikjäätmete kogused üha suurenevad ja enamik neist peaks edaspidi minema korralik- ku prügitehasesse põletamiseks või ümbersulatamiseks. Vähemalt Tallinnas ja Tartus võib leida klaasi- ja paberikonteinereid, on ka metalli-, vanapaberi- ja klaasi kokkuostupunktid.

Ohtlikud jäätmed (patareid, värvid, ravimid, õlid, mürgid, keemilised ained, elavhõbedalambid jms.) tuleb kindlasti koguda eraldi ja viia eritöötlusele. Sattudes prügimäele või lihtsalt metsa, jäävad nad aastateks mürgitama keskkonda ning võivad sattuda looduse aineringesse. Paljud mürgid lagunevad raskesti ja kuhjuvad toiduahelates, näiteks raskmetallid (plii, kaadmium, elavhõbe), radioaktiivsed ühendid, putukatõrje- ja taimekaitsevahendid. Väga mürgised on PVC-(polüvinüül-kloriid-)plastist toodete põlemisel eralduvad klooriühendid.

Ohtlikke jääke kogub inimestelt "keemiaauto" või erilised kogumispunktid, mis on ka meil paiguti, vähemalt suuremates linnades juba olemas. Uurige, kas teie kodukandis on sellised kogumispunktid ja -kastid (näiteks vanade patareide tarvis) ning kus nad asuvad! Nii saab igaüks ise hoolitseda, et ohtlikud jäägid oma majapidamisest loodusesse ei satuks. Tallinnas näiteks saab sellist kraami ära anda mõnes bensiinijaamas, Tartus asub kogumispunkt avaturu lähedal, patareide jaoks leidub kaste paljudes kauplustes.

Kui tahame hoida elamisväärset keskkonda nii, et ka teised elusolendid meie ümber saaksid elada, peame teadlikult valima keskkonnale ohutumad tarbeesemed ja käitumisviisi. Inimeste püüdu säästlikumalt elada peaksid toetama seadused. Möödunud aasta lõpul võttis Riigikogu vastu pakendiaktsiisi seaduse, mis peaks vähendama keskonnaohtlike ja ühekordse kasutusega pakendite hulka: tootjail on edaspidi mõttekas eelistada korduvkasutusega taarat või korraldada oma pakendite (plastpudelid, metallpurgid jne.) kokkuostu töötlemise eesmärgil. Seadus käsitleb alkoholi- ja karastusjookide taarat: alkoholipakendite pealt tuleb juba praegu (alates selle aasta 1. märtsist) aktsiisi maksta, karastusjookide pakend maksustatakse 1. detsembrist 1998.

Kuidas käituda loodusesõbralikult?

1. Ära osta plastpudelites, metallpurkides ja tetrapakis jooke, kui on võimalus saada neid ka uuesti kasutatavais klaaspudeleis.

2. Eelista paberist ja papist pakendeid, samuti riidekotte looduses mittelagunevatele kilekottidele ja teistele plastpakenditele. Parim on pikemat aega kasutatav kott. Üldse, mida vähem pakendeid, seda parem! Kui mõtleme üha suurenevale pakendihulgale, mis kõik tuleb pärast kasutamist kuhugi panna, siis ehk jõuame järeldusele, et pole ju vaja iga kurki või leiba eraldi kiletada ning iga pisikest asja eraldi pakkida.

3. Kodus tekkinud taaskasutatavad jäägid (metallpurgid, klaaspudel, vanapaber), mida saab töödelda ning ohtlikud jäägid (akud ja muud patareid, keemilised ained, ravimid, päevavalguslambid, värvi- ja lakijäägid jne.) vii kogumispunkti. Toidujäätmeid saab kompostida koduaias. Suurte majadega elurajoonides seda võimalust kahjuks praegu pole (põhjanaabrid on hakanud sinna paigutama suuri kompostikaste).

4. Tarbeesemeid ostes eelista neid, millel on keskkonnasõbralikkust tõendav märk (nendega tutvume Eesti Looduse järgmises numbris), või selliseid, mis kas või mõne omaduse poolest on keskkonnale ohutumad teistest sama liiki toodetest, näiteks fosfaadivaba pesupulber, elavhõbeda- ja kaadmiumivabad patareid või kodukeemia, mis laguneb ohutult looduses, vanapaberist valmistatud ja klooriühenditega pleegitamata paber jne.

Kui valid loodusesõbralikuma toote või pakendi, aitad kaasa elukeskkonna puhtusele ja mitmekesise looduse püsimisele.

Ülesanne

Pane ühe nädala jooksul kirja kõik pakendid, mis teie peres üle jäävad ning ka see, kuhu need pandi. Rehkenda, kui palju võis mitmesugust pakendiprügi tekkida terves majas? Teie linnas (asulas, külas)?

Kooliaktsioon

* Püüdke koolis korraldada prügi sortimist. Näiteks koguge vanapaberit ja viige see kokkuostupunkti või konteinerisse. Riputage üles plakatid teabega ohtlike jäätmete kogumispunktide kohta linnas (asulas): näiteks, kuhu anda vanad patareid. Korraldage üks arukas prügipäev koolis.

* Kui teie elukohas ei koguta prügi korralikult (on tekkinud prügi mahapaneku kohad metsavahel, umbtänavas, linnaäärses kraavis, küla servas), siis püüdke suhelda sel teemal kohaliku omavalitsuse juhtidega ja volikoguga. Uurige, kas inimesed üldse teavad, kus asub prügila ja mõistavad, miks tuleb prügi just sinna viia. Kas inimestele on ka tegelikult loodud võimalused paigutada oma prügi ohutult?

* Uurige ka eri (taaskasutatavate, ohtlike) jäätmete kogumisvõimalusi teie linnas (maakonnas), selgitage nende aadressid. Teie kirju ootame hiljemalt 1. maiks aadressil: pk. 110 EE2400 Tartu, või elektronpostiga: toimetus@el.loodus.ee (märgusõna "Säästev areng").