Miks peame kaitsma vett?

Külli Kalamees-Pani

Vesi on asendamatu tingimus elu säilimiseks Maal. Ta on paljude elusorganismide - vetikate, imetajate, kalade, planktoni, lindude ja selgrootute elukeskkond, aga vett vajavad eluks ka kõik ülejäänud olendid, inimene kaasa arvatud.

Maailmameri on tugevasti saastunud, ka mageveekogudesse – jõgedesse ja järvedesse – suunab inimene oma solgivee. See kõik on viinud maailma puhta vee varud kriitilise piirini. Mitmetes kohtades, näiteks Lähis-Idas, kõrbepiirkondades, ei jätku magedat puhast vett joogiks, seda tuleb kaugelt vedada või siis magestada merevett.

Ent puhast joogivett ei jätku kõikjal ka meil, üsna veerikkas Eestis: paiguti on kaevud saastunud – Tapa linnas näiteks lennukikütusega, aga Tapa ei ole kahjuks ainuke õnnetu koht.

Rohke nitraadilisandi tõttu on kaevuvesi muutunud tervist kahjustavaks laialdastel aladel Lõuna-Eestiski. Paljud on kuulnud sellest, et Arukülas muutus joogivesi kõlbmatuks õlireostuse tagajärjel.

Kuidas elada ilma puhta veeta? Lihtsam on siiski puhtust hoida, kui hiljem juba reostunud veeallikaid puhastada.

Kas olete märganud mere ääres, kui palju mittelagunevat rämpsu ja kahtlasi asju lained kaldale uhuvad? Igal aastal satub naftatankerite õnnetuste tõttu maailmamerre 600 000 tonni naftat; kannatab kogu mereelustik, seeläbi ka inimene. Ent inimene saab sellest osa ka vahetult: osa naftat jõuab randa.

Merevesi sisaldab mürgiseid kemikaale: taimekaitse- ja putukatõrjevahendeid ning klooriühendeid. Klooriühendid on tihti pärit paberitööstustest, kus neid kasutatakse pleegitajana. On oht, et merre satuvad ka radioaktiivsed ühendid, kui neid ei ladestata ettenägelikult (näiteks Sillamäel). Pole siis ime, et hävivad hülged ja kala pole söödav.

Meredes vohavad sinivetikad – tuleva sajandi suurprobleem, otsene reostuse ja muutunud tingimuste tagajärg. Ka Läänemeres on sinivetikaoht viimastel aastatel saamas tavaliseks: hulgi paljunedes põhjustavad sinivetikad suplejatel allergiat ja mürgistusi, nad võivad vohada ka joogivee hoidlates.

Läänemere saastumine teeb muret kõikidele seda ümbritsevatele riikidele. Et lõppkokkuvõttes jõuab vesi merre, siis sõltub mere seisund puhastusseadmetest nii linnades kui ka ettevõtetes.

Rohkem kui 100 000 elanikuga Tartu linnale on puhastusseadmeid ehitatud juba üle kümne aasta, nüüd lõpuks hakkavad need tööle. Seni on Emajõgi oluliselt saastanud Peipsi järve ja kaudselt ka Läänemerd. Pangem siis tähele, kui kiiresti ja silmanähtavalt muutub vesi puhtamaks ning milliseid muutusi võib märgata elustikus. Nii suure saastaja hääbumisel on nüüd see ainulaadne võimalus.

Kuidas puudutab see mind isiklikult?

Hilja on hakata mõtlema puhta vee säästmisele siis, kui kraanist tilgub naftat või kaev on tühi. Üks võimalus ise midagi ära teha on kokkuhoid oma majapidamises: piirake kasutatava vee hulka, ärge laske seda asjatult voolata või lohakusest tilkuda (eriti hull lugu on siis, kui raisatakse sooja vett).

Niisiis:

* hambaid või nõusid pestes ärge laske veel pidevalt voolata;
* vanni asemel võiks enamasti võtta lühiajalist dušši;
* mõelge kokkuhoiule ka peenraid kastes ja pesu pestes;
* piirake vesitualetis iga kord kasutatava vee hulka nii, et selle kogust saab vastavalt vajadusele reguleerida.

Vett säästma õpetavad vee- ja soojamõõturid. Need annavad täpselt teada, kui palju kulutate ja kui palju tuleb selle eest maksta. Kui veemõõtja paigaldada terve maja peale, siis selgub üsna varsti, et kellelgi jookseb loputuskast või tilgub kraan... Aga mitte terve maja ei pea seda lohakust kinni maksma! Pidage meeles: kiirelt tilkuv kraan kulutab ööpäevas umbes 80 liitrit vett, nirisev kraan peaaegu 300 liitrit, läbijooksev WC-loputuskast aga 5500 liitrit vett ööpäevas. Tervislik on mitte ainult juua puhast vett, vaid ka ujuda ja pesta end ainult puhtas vees. Supeldes saab igaüks hoiduda vee reostamisest, kui kasutatakse vajadusel tualetti ega poetata prügi vette. Kui inimese väljaheited satuvad veekogusse, siis saab vesi liigset väetist, mistõttu hoogustub vetikate kasv ning vesi muutub roheliseks: hakkab õitsema; elutingimused halvenevad (näiteks väheneb hapniku sisaldus vees) ja vesi hakkab halvasti lõhnama kõdunemisprotsesside ülekaalu tõttu.

Nii joogi- kui ka ujumisveele on sätestatud piirnormid, millega määratakse tõvestavate mikroobide, nitraatide jm. lubatav hulk. Piirnormist kõrgema taseme korral ei lubata joogivett tarvitada ja veekogus ujuda. Loomulikult on joogivee normid rangemad kui majapidamis- ja suplusveel.

Hoidugem valamast kanalisatsiooni kemikaale (ka remondivahendeid), ravimeid ja mürke. Halvasti mõjuvad ka tugevad puhastus- ja fosfaadirikkad pesuvahendid.

Kui tugev hape või leelis (kasutatakse puhastusvahenditena ja nende koostises) satub kanalisatsiooni kaudu puhastusseadmetesse, hävivad bioloogilises puhastis "töötavad" bakterid, seetõttu ei saa seade puhastada solgivett. Hullem veel, kui puhastusseadmeid pole: siis satuvad need ained otse looduslikesse veekogudesse, kus osa muutub aja jooksul kahjutuks, teine, aeglaselt lagunev osa (plii, elavhõbe, radioaktiivsed ühendid, taimekaitse- ja putukatõrjevahendid) jääb pikaks ajaks looduse aineringetesse. Eelistagem kodus keskkonnasõbralikumaid puhastusvahendeid, mis sisaldavad looduses ohutult lagunevaid ja toimelt nõrgemaid ühendeid), samuti fosfaadivaba pesupulbrit (näiteks Tend ja Minirisk).

Kui võimalik, viige kõik majapidamises üle jäävad kemikaalid, taimekaitse- ja putukatõrjevahendid, ravimid, lakid ja värvid ohtlike jääkide kogumispunkti (suuremates linnades juba olemas). Kõige vastutustundetum on neid lihtsalt kanalisatsiooni kallata või juhuslikku prügihunnikusse visata (eriti veekogu lähedusse). Paraku on kogu Eesti selliseid kahtlasi prügihunnikuid täis - nii mürgitame iseennast.

Parem on, kui mõtled eelöeldule juba poes: VAATA, MIDA OSTAD!

Ülesanne

1. Kirjuta kümme võimalust, kuidas kodus vett kokku hoida!
2. Arvuta, kui palju puhast vett kulub ja reovett tekib vesitualetis ühe päevaga ühel inimesel, kui palju teie perel (lähtu loputuskasti suurusest).
3. Arvuta, kui palju vett säästaks teie pere kuu aja jooksul, kui piirata loputuskastist iga kord kasutatava vee hulka.
4. Missugune veega seotud keskkonnaprobleem on Sinu linnas (asulas, külas) kõige teravam, kuidas seda võiks lahendada. Vastus mahuta ära kümnele reale. (Kui sinu kodukohas sellist muret polegi, siis oled õnnega koos.)

Kooliaktsioon.

Korraldage koolis veekaitse päev, kus tutvustage kohalikke ja Eesti valusamaid veega seotud küsimusi. Uurige välja kohalike veeprobleemide põhjused ja ka see, mida on teie linna või vallavalitsus teinud, et olukorda parandada. Selleks valige saadikud, kes kohtuvad linna(valla)valitsuse esindajaga. Lõpuks püüdke leida lahendusi ja esitada oma ettepanekud kohalikule omavalitsusele.

Teie vastuseid ootame hiljemalt 15. juuniks toimetuse aadressil: pk. 110, 2400 Tartu või elektronposti kaudu: toimetus@el.loodus.ee (mõlemal juhul märgusõna "Säästev areng").

Tähelepanu! Esseevõistluse (vt. lähemalt EL jaanusarinumbrist) tähtaega on pikendatud 1. juunini. Auhinnad Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna filiaalilt!