Minu puu

Karel Kullama,

Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasiumi 9 c klass

Minu vanaema ja vanaisa elavad Kagu-Eesti väikelinnas Kastani tänavas. Kuigi tänavanime järgi võiks arvata, et seal on kogu aeg kasvanud kastanipuud, tegelikult see nii ei olnud.

Väiksena käisin vanaisaga sügiseti kirikuaias riisumas, kirevad mahalangenud lehed vedasime aiamaale kompostiks. Koos lehtedega sattusid sinna kastanimunad.

Kui kevadel taas vanavanemate juures olin, märkasin, et kastanimunadest olid idud välja tulnud ning neist hakkasid sirguma noored puukesed. Algul loopisime osa võrsunud taimi minema, kuid siis tärkas mõte, et võiks istutada need tänava kraavipervele.

Vanaisa kahtles: “Näis, kui palju neid kasvama läheb?” Kraavi servale istutasime tol korral kuus pisikest kastanit. Nüüd on neist sirgunud neli puud, mis ka juba vilju kannavad. Meie eeskuju nakatas ka naabreid ning nüüd on Kastani tänavas paljude majade värava kõrval tõepoolest kasvamas kastanid, nii nagu naabertänavatel vastavalt nimele toretsevad vahtrad, kased ja pärnad.

Uhkusega pean tunnistama, et selle kena aedlinna kujundamisele olen minagi kaasa aidanud.