Varblasekrõpsud

Jaanus Elts

Alates 1993. aastast veetakse igal aastal Hiinast Belgiasse rohkem kui kuus miljonit külmutatud varblast, kelle kitkutud kehakesed leiavad pärast õlis küpsetamist koha suupistetaldrikul, serveerituna aperitiivi juurde.

Järgnev lugu tuli ilmsiks tänu Belgia Kuningliku Linnukaitse Ühingu (Ligue Royale Belge pour la Protection des Oiseaux; LRBPO) entusiastlikule tegevusele. Sellest andis ülevaate ühingu direktor Jan Rodts, kes lubas ka oma fotosid kasutada. Ühing on üks kahest põhilisest linnukaitse organisatsioonist Belgias ning selle liikmed korraldavad eelkõige mitmesuguseid ühisaktsioone. Ehk pole liiast märkida sedagi, et möödunud aastal täitus sellel organisatsioonil 75. tegevusaasta, seega siis järjekordne tõestus, et Eesti oli sajandi algul suuremast osast Euroopast oma looduskaitseideoloogiaga ette jõudnud.

Kaubaetiketil “Külmutatud varblased”

On imelik, et sellises kõrge majanduskultuuriga riigis, nagu seda on Belgia, võis Hiina uluki- ja linnuliha importija käivitada ja arendada oma ettevõtet ilma igasuguse riskikartuseta. Belgiast veeti transiitkaubana läbi kümneid miljoneid külmutatud linde, pööramata tähelepanu kõikvõimalikele kaitse-eeskirjadele. Kohalikud impordilitsentse väljastavad ametnikud olid hämmastavalt ükskõiksed. Tagatipuks peavad kõnesolevaid saadetisi kontrollima veterinaarid, kelles kaubaetikett “Külmutatud varblased” oleks pidanud äratama tõsist huvi...

Lastiks üle miljoni kitkutud varblase

KONTEINER, ILUS PANDAMÄRK PEAL, MILJONI TAPETUD VARBLASEGA.

28. jaanuaril 1997 hakkas lugu hargnema... Ühe Antverpeni sadama tollikontrolöri tähelepanu köitis konteiner, mis ootas kai juures laadimisjärge Hollandi laevale. Kõik tolliformaalsused olid juba täidetud...

Lehitsedes veose saatedokumente, leidis kontrolör sealt märksõnad bevroren wild (külmutatud ulukiliha), mussen (varblased) ja Frosen sparrows (külmutatud varblased). Saatjapoolsel veterinaartunnistusel ilutses aga täpne saadetise nimetus: Passer domesticus – koduvarblane!

Tegemist oli külmikkonteineriga, mis sisaldas 2060 kasti, igaühes neist kolmkümmend tagasihoidlikku varblase pildiga kaunistatud karpi. Igasse karpi oli pakitud kakskümmend väikest külmutatud linnulaipa, mis koos jalgade ja peaga kaalusid igaüks vaevalt 10 grammi. Saadetise kogukaal oli 18,5 tonni ja see vastas 1 236 000-le kitkutud varblasele.

Linnud olid teele lähetatud Hiinast ning määratud uluki- ja linnulihakaupmehele Kanne-Riemstis (Limbourg). Juurdluse käigus ilmnes, et sellel ettevõttel on suur kontor ka Maastrichtis (Holland) ja et limbourglasest ärimees on muu hulgas Tianjinis asuva Hiina impordiettevõtte omanik...

Tollikontrolöri valvsus oli märkimisväärne. Niisamuti ka tema järjekindlus asja uurimisel: veterinaarkontroll oli ju läbitud ning konteineri reekspordiks laadimine juba käis. Ametnik otsustas konteineri kohapeal arestida ja teavitas avastatust ka linnukaitse ühingut.

Tegemist oli julge ja teretulnud initsiatiiviga, sest koduvarblane on liik, millega Belgias ei ole lubatud sooritada mitte mingisuguseid kaubanduslikke tehinguid, kõnelemata impordist, ekspordist või transiitveost. Pealegi – selle saadetise deklareeritud väärtus oli ebatavaliselt suur: 3 300 700 Belgia franki (umbes 1 254 000 Eesti krooni)!

Tollitöötaja osutus linnuhuviliseks

LRBPO saatis välja oma töörühma, mis asus veose saatedokumente revideerima. Vestluses tollikontrolöriga selgus, et ta on juba aastaid olnud linnukaitse ühingu liige; ebaseaduslikust linnutapust oli ta lugenud talle saadetud trükistest.

Vihased veterinaarid

Sama päeva pärastlõunal läks mainitud tollitöötaja Belgia transpordifirmasse Omni-Trans, kus kahtlane konteiner veoautol seisis.

Ülevaatuse ajal tuli saadetise käekäiku kontrollima ka veterinaarteenistuse ametnik. Kui ta sai teada, et ebaseaduslikust saadetisest kavatsetakse teatada Antverpeni prokuratuurile, ilmutas ta pahameelt; justkui heidaks otsus varju ka temale.

Ühing rikkus äri ära

LRBPO soovitusel tegi Antverpeni sadama politseibrigaad protokolli, et koostöös Antverpeni prokuratuuriga arestida vaidlusalune konteiner.

Kohalik prokurör andis korralduse konteiner arestida ja pitseerida.

Kas kodu- või põldvarblane? Kas DDT-ga või ilma?

Ühingut huvitas veel kaks küsimust: kas hiinlased on linnuliigi õigesti deklareerinud ja kas neis roogitud lihakehades leidub lubamatuid mürke.

Tuli teha toksikoloogiline analüüs, sest linnud olid mõeldud söögiks. Liiatigi oli 1992. ja 1993. aastal Itaalias kinni peetud kaheksa saadetist varblasi, mis sisaldasid suures koguses DDT-d!

5. veebruaril 1997 avalikustas Antverpeni prokuratuur uurimistulemused. Nagu oligi oodata, määrati kõik külmutatud varblased põldvarblasteks! Kuivõrd neid kahte varblaseliiki kaitstakse peaaegu ühesuguste meetmetega, ei muuda antud määrang kuriteo ulatust. Lugejale teadmiseks: 1 236 000 surnud linnust koosnev saadetis on kolm korda suurem kui põldvarblaste pesitsuspopulatsioon Belgias, mida hinnatakse 210 000 pesitsevale paarile.

Mis puutub saadetise toksikoloogilisse analüüsi, siis mingeid seaduserikkumisi ei tuvastatud.

Varblasekrõpsud pollenta juurde

KOGULASTIKS OLI 2060 KASTI KÜLMUTATUD VARBLASI, IGAS KASTIS 30 VÄIKEST KARPI KAHEKÜMNE VARBLASEGA

Mida põnevat nende jäätunud varblastega oleks saanud ette võtta? Arvatavasti oli saadetis määratud hiina restoranidele Itaalias, Hispaanias ja Portugalis. Nendes riikides pakutakse varblasi delikatessina, nad küpsetatakse puhastamata ja serveeritakse nagu krõpsud aperitiivi juurde. Itaalias süüakse väikelinde koos maisiroaga pollenta. Portsjon pollenta’t varblastega (kümmekond lindu), lisandiks salat ja klaas mineraalvett. Kõik kokku läheb maksma umbes 39 500 liiri – veidi üle 300 Eesti krooni! Väärt vein käib muidugi asja juurde!

Varblased Hiinas

Hiinas elutseb kuus põldvarblase alamliiki: Passer montanus montanus, P. m. dilutus, P. m. kansuensis, P. m. tibetarus, P. m. saturatus ja P. m. malaccensis.

Imporditud varblaste täpne päritolu Hiinas, samuti ka nende täpne alamliik ning püüdmis- ja tapmisviis ei ole teada.

Arvestades aga kiirust, millega need linnumassid on tapetud ning aastas Euroopasse veetud kogust, võib karta, et põldvarblase populatsioon Hiinas on tõsiselt ohus. Saadetakse ju ainuüksi Belgiasse aastas umbes kuus miljonit kitkutud varblast!

Ja mis tunne siis on...

hammustada parima margiveini kõrvale krõbisevat varblaserümpa, mille rookimata sisikonda on jäänud pidama poolseedunud kaeratera külatänavale poetatud hobusepabulast?