Eesti jõgede projekt koolidele

Selline projekt algas möödunud aastal Tartu noorte loodusmaja eestvõttel. Mullu osales 12 Eesti kooli (loodusmaja): Kadrina keskkool, Kose keskkool, Pärnu loodusmaja, Lüganuse keskkool, Toila gümnaasium, Kohila gümnaasium, Metsküla algkool, Värska keskkool, Räpina gümnaasium, Ahja keskkool, Mooste põhikool ja Tartu loodusmaja.

Kolme aasta jooksul uuritakse 11 jõge: Loobu, Pirita, Pärnu, Purtse, Pühajõgi, Emajõgi, Võhandu, Ahja, Viislisoo oja, Kasari ja Keila jõgi. Projekti toetab CCB (Puhta Läänemere Ühendus) lootuses, et jõgede keskkonnaseisundi parem tundmine ja tõhus keskkonnaharidus aitavad tulevikus hoida puhtamana Läänemerd, mis on selle ümber paiknevate riikide ühine mure.

Jõgedes mõõdetakse mitmesuguseid füüsikalis-keemilisi näitajaid (hapnikusisaldus, läbipaistvus, vee pH, nitraatide, fosfaatide ja ammooniumiooni sisaldus, üldkaredus) ja vaadeldakse loomastikku ning taimestikku. Koostatakse ka vaadeldava jõe kirjeldus ja kodulooline uuring.

Vaatlusjuhend pandi kokku Tartu loodusmajas, igal aastal peetakse seminar jõevaatluste kokkuvõtteks. 1997. aasta novembris peetud seminaril Otepääl (43 osavõtjat) kuulati loengut veeselgrootutest ja veetaimedest ning nende seostest bioindikatsiooniga. Huvitav oli situatsioonimäng, kus veekogu keskkonnaseisund tuli määrata selle põhjal, millised selgrootud seal elavad. Seminari põhiülesandena tuli koostada plakat ja teha lühiettekanne uuritud jõe eripärast, vaatlustest ja jõe keskkonnaseisundist. Teisel päeval tuli koostada kiri või pöördumine kas pressile või linnavalitsusele teavitamaks jõe olukorrast ja oma vaatlustulemustest. Aktiivrühmades töötasid üheskoos õpilased ja õpetajad. Seminari lõpetuseks peeti veeteemaline võistlusmäng looduse õpperajal nii õpilastele kui ka õpetajatele.

Seni on projektis osalejad suhtunud jõe vaatlustesse ja analüüsi suure huvi ja entusiasmiga.

Külli Kalamees-Pani, projekti juht