Tammel käriseb korp

Andres Koppel

Märtsikuises Eesti Looduses oli juttu sellest, et hilistalv on tammeuurijale igavavõitu aeg. Kevade edenedes läheb aga elu põnevamaks ja veel enne värske roheluse tekkimist on põhjust tammepuid põhjalikumalt silmitseda. Aprilli lõpus–mai alguses võib terane vaatleja märgata tormilise eluperioodi algust kuulutavat korba pragunemist tamme tüvel.

Korp ise on surnud koorerakkudest moodustunud kiht, milles elu juba aastaid tagasi lakkas. Sellegipoolest on ta puutüvele väga vajalik kaitsekilbina vigastuste ja kuivamise vastu. Paljude puude elu päästab paks korp metsas aeg-ajalt puhkeva pinnatule korral. Aastaaegade vaheldudes ei ole korbal tavaliselt mingeid muutusi näha, ent mõnel puuliigil võib tähelepanelik silm siiski märgata ka midagi huvitavat.

Kas oled kunagi vaadanud, kuidas tamme korp kevadel käriseb? Miks ta käriseb?

Et sellest aru saada, peame rääkima pisut puidu ehitusest ja tegema selgeks mõned mõisted. Kindlasti oled mõnikord metsas kännul jalgu puhates püüdnud ajaviiteks määrata sellel kasvanud puu vanust. Mõnikord õnnestub see hästi, sest aastarõngad on selgelt nähtavad, teise kännu juures tekib aga raskusi: hästi eristuvaid rõngaid ei ole. Hea on lugeda okaspuude ja rõngassooneliste lehtpuude elulugu (rõngassoonelisteks kutsutaksegi selliseid puuliike, mille tüve ristlõigus näeb selgesti eristuvaid aastarõngaid). Aastarõngaid saab palja silmaga eristada siis, kui puu kasvuperioodil (kevadest sügiseni) moodustuvad eri aegadel erisugused puidurakud. Okaspuudel on aastarõngad hästi nähtavad seetõttu, et varasuvised puidurakud (trahheiidid) on suuremad ja õhemate seintega kui sügise poole kasvanud. Järsk üleminekupiir õhukese- ja paksuseinaliste rakkude vahel ongi palja silmaga selgesti nähtav aastakasvu piir. Lehtpuude puit on märksa keerukama ehitusega, neil moodustub puit väga mitmesuguse ehitusega rakkudest. Kõige suuremad rakud – sooned ehk trahheed – on teistest puidurakkudest märksa jämedamad ja pikemad ning nende ülesanne puidus on juhtida vett. Mööda trahheesid liigub vesi juurtest lehtedesse. Mida jämedamad on torud, seda kergemini vesi neid mööda voolab. Nii on tammetüves mõõdetud veevoolu kiiruseks peaaegu 30 meetrit tunnis, palju peenematest torukestest koosneva puiduga kuuse tüves aga vaevalt üks meeter tunnis. Lehtpuud jaotatakse trahheede paiknemise järgi kahte suuremasse rühma. Rõngassoonelistel puudel (näiteks tamm, saar, jalakas) tekib kevadel ja varasuvel palju trahheesid, mis paiknevad rõngana aasta jooksul tekkiva puidukihi sisepinnal, hajussoonelistel puudel (kask, vaher jt.) tekivad need aga kogu kasvuaja jooksul enam-vähem ühtlaselt segiläbi väiksemate puidurakkudega. Seepärast pole viimaste puidus aastarõngad kuigi selgelt piiritletavad.

Nüüd hakkab juba paistma vastus küsimusele, miks tamme korp kevadel käriseb. Talvel külmunud tüves jäätub ka vesi. Kui jää sulab, tekivad suurtes torudes õhumullid ning pidev juurtest pungadeni ulatuv veeniit katkeb. Selgub, et jämedad veetorud on küll väga kasulikud soojal aastaajal, aga nad töötavad vaid ühe kasvuperioodi. Niipea, kui vesi külmub, läheb torustik rikki ja kevadel tuleb ehitada uus. Puu vajab palju vett siis, kui ta hakkab kasvatama uusi lehti: need kaotavad ju pidevalt vett aurumise (transpiratsiooni) tõttu. Erandiks on vaid niiske ja vihmane ilm. Selleks et lehed ei närtsiks ega kuivaks, peab puu mullast pidevalt vett juurde imema. Enne suvise suure veetarbimise hooaega, veel enne pungade puhkemist käibki tammetüves kibekiire veetorustiku ehitus. Ehitusmaterjal on juba eelmisel suvel tärklisena juurtesse ja puidus paiknevatesse elusrakkudesse tallele pandud. Enne pungade puhkemist moodustuvad sellest varust tammetüvele suure läbimõõduga trahheed – päris paks aastarõnga kiht. Kui veevärk korras, hakkavad puhkema pungad ja kasvama lehed. Aga tüve kiire jämenemine käristabki korba. See on ka palja silmaga hästi näha: tumepruunide ja elutute korbalõhede põhja tekivad heledad triibud – avaneb noorte helepruunide koorerakkude kiht. Tamm valmistub tormilisteks elumuutusteks.

Vaatlusülesanne. Kui su kodu läheduses kasvab tammepuu, siis jälgi tema hiliskevadist elukäiku. Pane kirja,

o millal hakkas tammekorp pragunema;

o millal puhkesid sinu tammel pungad.

Kui oled aga lausa uurija kalduvustega, siis:

o märgista oma tammel ära üks või kaks äsja puhkenud lehte ja mõõda iga paari päeva järel joonlauaga nende pikkus seni, kuni lehed enam ei kasva;

o kanna oma vaatlustulemused millimeetripaberile sellisel kujul, nagu näed siia lisatud joonisel.

Tulemused saada (koos järgmises ajakirjanumbris antavate ülesannete vastustega) aadressil:

pk. 110, EE2400 Tartu või e-postiga:

ann@el.loodus.ee,

lisades igal juhul märgusõna “Aasta puu”.

Kui soovid põhjalikumalt teada, kuidas vesi puudes liigub, siis selle kohta saad lugeda Eesti Looduse 1987. aasta veebruarinumbrist lk. 94.

Skaneeriva elektronmikroskoobi abil tehtud foto tamme puidu ristlõikest. Näed jämedaid trahheesid aastarõngaste piiril. See foto on oksapuidust, tüvepuidus on trahheed veel palju jämedamad (valge kriipsu pikkus vastab 0,1 millimeetrile).