Mis saab Ropka-Ihaste luhakaitsealast?

Mart Niklus

Tartu linnast allavoolu mõlemal pool Emajõge laiuv Ropka-Ihaste luht on nii maastikuliselt kui ka elustikult omapärasemaid paiku Eestis.

Umbes 350 hektaril leidub lagedat luhta, tihedaid pajustikke, seisu- ja vooluveekogusid ning inimtegevusest mõjutatud alasid, näiteks Aardla polder. Olenevalt talviste sademete rohkusest on luht mõnel kevadel kilomeetrite laiuselt üle ujutatud, kujunedes otsekui suureks madalaveeliseks ja toiteküllaseks sisejärveks, mis meelitab hulgaliselt kokku läbirändavaid vee- ja soolinde. Mitmekesine on pesitsusaegne linnustik, võib kohata selliseid lokaalseid või haruldasi haudelinde nagu rohunepp, rääkspart, soo-loorkull, kukkurtihane, väikehuik jt. Luhale iseloomulikud on täpikhuik, rukkirääk, lauk, tutkas, mustviires, kühmnokk-luik jpt. Sõltuvalt aastast või veerohkusest kõigub kajakaliste kolooniate suurus. Mõnedele tavalistele rannaniidu lindudele (punajalg-tilder, mustsaba-vigle) on sisemaine luhamaastik tundunud niivõrd meelepärasena, et nad on asunud siia pesitsema. Üldse on siin nähtud ligi poolteistsada linnuliiki. Üsna tavatu on, et päris linna külje all tegutsevad koprad, nende tegevusjälgi leidub mitmel pool. Ka taimharuldusi võib siinsetelt luhtadelt leida: õieilu pakuvad mitmed kogu Eestis kaitsealused käpalised ja väga dekoratiivne siberi võhumõõk.

Tartu lähiümbruse kõige linnurikkama kohana on Ropka-Ihaste luht juba aastakümneid paelunud nii linnarahva kui ka kaugemalt (isegi välismaalt) tulnud loodusesõprade tähelepanu. Peaaegu igal kevadel on Eesti Ornitoloogiaühing siin korraldanud linnuvaatlusvõistlusi. Kutseliste linnuteadlaste kõrval on sellest osa võtnud ka nooremaid asjahuvilisi. Mõne tunni vältel on õnnestunud vaadelda kuni 94 linnuliiki. Ropka-Ihaste luht on arvatud rahvusvahelise tähtsusega linnupaikade hulka ning 1992. a. tegi Eestimaa Looduse Fond koostöös teiste organisatsioonidega taotluse rajada siin looduskaitseala. Kahjuks pole neid kavatsusi täide viidud.

Juba aastaid pole siinkandis enam heina tehtud, lagedat luhta on hakanud välja vahetama võsastikud. Nn. Konsu kanali äärse valltee servad võsastuvad, mistõttu varem soodne väljavaade linnurohketele Pori- ja Savijõe koolmetele, tarna- ja rooväljadele kipub kohati kaotsi minema. Ornitoloogiaühingu liikmed on siin talgute korras võsa raiunud.

Hoopis tõsisemat probleemi kujutab endast mainitud valltee servade risustamine eelkõige Tartu linna olmeprügiga, mille hulk on aastatega üha kasvanud. Luhakaitsealale on veetud autokoormate kaupa nii orgaanilisi (langenud lehed, saepuru, ülejäänud või riknenud toiduained jm.) kui ka mittelagunevaid jäätmeid (klaas- ja plastpudelid, aknaklaas, kõikvõimalikud plast- ja metalltooted kuni külmkappideni jms. välja). Mõnes kohas on pestud autosid.

Varakult pesitsevatele lindudele võib hukatuslikuks kujuneda igakevadine ulatuslik kulupõletamine. On tähele pandud, et lagedatel mustadel aladel ei taha linnud tegutseda.

Väiksem osa Ropka-Ihaste luhakaitsealast mõlemal pool Emajõge kuulub Tartu linna piiridesse, ülejäänud osa haldusõigusliku seisundi kohta pole selgust. Ornitoloogiaühingu koosolekutel on korduvalt räägitud vajadusest tõhustada looduskaitset sellel alal. Tartu linnas tegutseb keskkonnateenistusi ja muid asutusi, kelle ülesanne peaks olema vältida looduse saastatust, kehtestada kaitseala re'ziim jms. Kahjuks pole asi edasi nihkunud.

Mida saaks kohe ette võtta? Kõigepealt tuleks keelata mootorsõidukid kaitsealal, paigutada Tartu–Kurepalu maantee Konsu kanali silla juurest vasakule pööravale kitsale teele keelumärk või tõke. Sellel teel võiksid liikuda üksnes jalakäijad ja jalgratturid. Lindude pesitsusajal (aprillis-juulis) tuleks paadi või laevaga sõita siinsetel veekogudel võimalikult harva või keelata see üldse. Prügi mahapanejatele ja ilma loata kulu põletajatele peab määrama kõrged trahvid ning nõudma kahju hüvitamist.

Oleks väga meeldiv, kui kuskile nähtavasse kohta seataks üles stend või antaks välja mingi infoleht selle kohta, mida Ropka-Ihaste luhakaitsealal näha saab või mida seal teha tohib. Matsalu ja teiste ligilähedaste kohtade tarvis on seesugune info mitmes keeles olemas – miks siis mitte ka siin?