Vaata, tamm õitseb!

Ülle Reier

Tamm õitseb ühel ajal õunapuuga – mai lõpus või juuni alguses –ja nii nagu õunapuugi, läheb ta õitsemise aegu ka lehte. Rohkem sarnasust polegi, sest õied on tammel õunapuu omadest sootuks erinevad ja paljud meist pole neid üldse tähele pannud.

Suure puu kohta on tamme õied tillukesed: kui pilku võrasse tõstes midagi näed, siis ikka urbadesse koondunud isasõisi, mis vuntsidena noort lehekimpu kaunistavad ning peagi maha varisevad. Igas urvas on kümmekond isasõit, mille enamasti kuut tolmukat ümbritseb kuuehõlmaline rohekaskollane õiekate.

Emasõisi tuleb terasemalt taga otsida. See ei olegi nii lihtne, sest õitseikka jõuab vabalt kasvav tamm 20–25-aastaselt, metsas teinekord alles 50–60 aasta vanuselt ja suure puu õitega oksteni me lihtsalt ei ulatu. Emasõied paiknevad ühe- kuni kolmekaupa võrsete tipus ja silma hakkab eelkõige punane kolmeharuline emakasuue. Ka emasõie kate on tavaliselt kuuehõlmaline, kuid sellele lisandub veel tillukestest soomusjatest lehtedest kausjas väliskate. Kui tahad õiekatteid lähemalt uurida, siis pead küll appi võtma luubi.

Miks on tamme õied nii tagasihoidlikud? Kokkuhoiu mõttes. Tamm on tuultolmleja nagu sarapuu, lepp ja kask. Neile ei ole silmapaistev õiekate tolmeldaja (tuule!) ligimeelitamiseks vajalik. Tähtis on hoopis toota suurel hulgal ja hästi lendavat õietolmu. Tuulega kohale purjetanud õietolmu püüdmisel ja kinnihoidmisel oleksid emasõite keerulised õiekatted mitte ainult kasutud, vaid koguni tülinaks.

NIISUGUSENA PAISTAB MIKROSKOOBI ALL TAMME TOLMUTERA
(SUURENDUS UMBES 2400 KORDA).

Mõned nädalad hiljem näeme, kuidas viljastatud emasõie kohale hakkab kasvama tõru: kõigepealt tuleb nähtavale tillukese tõru mütsike ehk lüdi.

Kõik tammed ei õitse korraga. Muidugi on oluline, kas kasvukoht on soe ja valge, aga juba ammu on tähele pandud, et ka ühes ja samas kohas kasvavatest ja ühevanustest puudestki õitseb ja lehtib osa mitu nädalat varem. Taimeteadlased nimetavad neid tamme varapuhkevaiks ja hiljapuhkevaiks teisendeiks. Eriti palju tähelepanu on köitnud just viimane, sest sügisel hoiab ta lehti kauem küljes ja on seetõttu tuntud ka talvetamme, raudtamme ja lesetamme nime all. Hiljapuhkeval tammel võib varapuhkevaga võrreldes olla kevadel eelis: ta pääseb õrnal õitsemise ajal külmanäpistustest.

Ei tohi unustada, et tammele on Eesti-kodu omamoodi katsumus, sest ta vajab soojemat ilmastikku. Meist põhja pool leidub tamme juba õige harva. Külmad ilmad õitsemise ja lehtede puhkemise ajal võivad ära rikkuda mitte ainult tõrusaagi, vaid näpistada ka noori lehti, mis pungasoomuste kaitsvast kattest välja kasvanuna on pehmed ja õrnad.

Õitsemise ajal on tamm omamoodi ilus: siis paistavad kroonis veel okste ja tüve jõulised jooned, samal ajal kannab iga oksaharuke tipus õrna helerohelist kimbukest.

Vastuseid ootame hiljemalt 15. juuniks ikka aadressil: Eesti Loodus, pk. 110, EE2400 Tartu või e-postiga: ann@el.loodus.ee (mõlemal juhul lisa märgusõna “Aasta puu”). NB! Kui sa ei saatnud meile kirja eelmistel kuudel, siis lisa nüüd ka ootama jäänud vastused.