Eestimaa loodusväärtused laste silmis

Me peame oma loodust hoidma, nii nagu hoiame oma kodu, sest puhas loodus on meie rikkus – Eestimaa kuld. (Sander Kumsi võistlustööst)

Ajakirja jaanuarinumbris kutsusime koolilapsi koostama Eesti visiitkaarti, mis võtaks lühidalt kokku meie olulised loodusväärtused. Et ülesanne polnud kerge, seda teadsime juba Eesti Looduse kahes eelmises aastakäigus avaldatud Euroopa riikide samateemalisi visiitkaarte analüüsides: oma ala asjatundjate koostatuna olid need ometi tasemelt riigiti väga erinevad. Ent sageli on nii, et selle, mida rohket andmestikku valdav asjatundja ei suuda välja noppida, võib laps tabada vaistlikult. Ja nad tulid seegi kord raske ülesandega üsna hästi toime: üksteist täiendav paremik on vahepaladena siinses ajakirjanumbris.

Et paarikümnesse trükiritta on tõepoolest raske mahutada kõike seda, mida oma maa loodust tutvustades ütlema peaks, siis oli suurem osa lastest justkui kokku leppinud ning teemad omavahel jaganud: igaüks võttis kiita üht osa meie väga mitmekesisest loodusest. Hulgapeale said nõnda esile tõstetud mitmekesised tahud sellest, mida Eesti loodusväärtusi tutvustav visiitkaart peaks sisaldama: meie ulatuslikud metsad ja sood (Sander Kums, Kaitis Väär), loodussümboliks pürgiv Põhja-Eesti pankrannik (Mikk Gaškov) ning Lõuna-Eesti kuppelmaastikud ja liivakivikaljud (Indrek Sell, Mari Arike), kogu maailma ulatuses tähelepanu väärivad Kaali meteoriidikraatrid (Ketevan Mosešes- vili), rahvuslillena tunnustatud rukkilill (Lilian Anton), rahvuskiviks kuulutatud paekivi ja rahvuspuu üks enim pakutud kandidaate kadakas (Mari Arike), meie esimene, väga vaheldusrikka loodusega Lahemaa rahvuspark (Hannes Veenpere), omapärased pärandkooslused – liigirikkad puisniidud ja lookadastikud (Uulu põhikooli 9. klass), kotkad ja must-toonekurg (Kaitis Väär, Siim Sellis). Eestimaa visiitkaardile pakuti koguni samblikke (“Märka suurte loodusimede kõrval ka mind, pisikest imet, säästa ja kaitse mind!” kirjutab Maarja-Liis Puust). Paljud peavad Eestimaa suurimaks väärtuseks seda, et meil leidub veel puutumatut ja puhast loodust, mida mitmetel riikidel Lääne-Euroopas enam ei ole.

Kes võitsid võistluse?

Võitsid kõik need, kelle kirjatööd on selles ajakirjanumbris lugeda: honorari asemel saab igaüks Eesti Looduse järgmisel aastal tasuta koju kätte (Uulu põhikooli 9. klass peab selle omavahel välja loosima). Omaette võetuna kõige täiuslikuma visiitkaardi koostasid kaks noorema vanuseastme poissi: Sander Kums Tartu Descartes´i lütseumi 8a klassist ning Marek Rei Jüri gümnaasiumi 5a klassist. Nemad saavad lisaks raamatu keskkonnaministeeriumilt.