Kui palju on Eestis kaitsealasid?

Ann Marvet

 

Esmapilgul tundub küsimus väga lihtne. Lööme lahti kättejuhtuva teatmeteose ja… Tegelikult osutub see aga üsna kõvaks pähkliks, sest erinevate allikate andmed ei klapi omavahel.

Kust saaks kätte need lõplikud? Mitte kusagilt. Sest kaitsealade süsteem on praegu korrastamisel, mistõttu andmed muutuvad pidevalt. Kes on võtnud vaevaks lehitseda Eesti Looduse tasuta lisana ilmuvat Keskkonnaministeeriumi Teatajat (KT), see näeb, et igal kuul tuleb juurde kaitsealasid, mille staatus on määratud ning uued kaitse-eeskirjad kinnitatud. Selle ajakirjanumbri vahel olev KT annab vahekokkuvõtte, kust selgub, et 1. juuni seisuga oli vormistatud 56 kaitseala: 4 rahvusparki, 13 loodukaitseala, 35 maastikukaitseala ja 4 loodusparki. Kaardil on need kaitsealad punase värviga ja nummerdatud vastavalt nimistule KT-s (lk. 75) Ent neid, mis alles ootavad kindlat staatust ja kaitse-eeskirju (kaardil rohelisega), on praegu veel tunduvalt rohkem.

Millal nad kõik valmis saavad? See ei sõltu ainult heast tahtest, nii et aasta või koguni paar võib kuluda küll. Ja siis, kui oma kaitse-eeskirjad on saanud kõik praegu järjekorras ootavad (enamjaolt varem kohalikul algatusel loodud ja ka kohaliku alluvusega) kaitsealad, ei lisandu neid enam mitte nii hulgana ja mitte lausa iga kuu.

Aga põhiküsimus ei ole ju kaitsealade arvus, vaid selles – kus, mida ja kuidas me kaitseme. Loodusehuviline tahab teada:

  • kust võib leida midagi põnevat,
  • kuidas ligi pääseda,
  • mida kusagil tohib, mida mitte.

Et siin pisut aidata, alustame kaitsealasid tutvustavat sarja. Jätame esialgu välja juba tuntud looduskaitsealad ja rahvuspargid, mille kohta on ilmunud ja ilmumas Eesti Looduse erinumbrid, ning keskendume laiemalt tundmatutele väikestele, seni vaid kohalikku tähelepanu pälvinutele. Et nende kohta seadusetähega sätestatu on Keskkonnaministeeriumi Teataja kaudu igale Eesti Looduse lugejale kättesaadav, siis lähtume algavas sarjas eelkõige matkaja huvidest: juhatame kohale, pöörame tähelepanu huviväärsustele, anname teavet lõkke-, laagri-, söögi- ja majutusvõimaluste ning ka selle kohta, millest loodust austav rändur peaks hoiduma.