Karula ravitseja - Kaika Laine

Aili Paju

Üks tee Karulasse on mulle alati olnud põnev ja hingeliselt rikastav – siis kui sõidan külla Kaika Lainele. Eestis pole säilinud märkimisväärset põlvkondi läbivat rahvameditsiini traditsiooni. Seda enam on mulle pakkunud suurt huvi jälgida nende väheste paiksete, oma kutsumust tunnetavate ja järgivate rahvaarstide tegevust. Meie esimene kohtumine rahvaravitseja Laine Rohuga leidis aset paarkümmend aastat tagasi ja see tutvus kestab tänaseni.

Igaüks, kes on sattunud maalilisse, Kaika kuplite vahel paiknevasse Püssa tallu, hakkab aimama, kust pärineb Laine ravijõud. Siinsamas on oma elupäevi veetnud kolm põlve ta esivanemaid, siin ümbritseb teda suhteliselt puutumatu loodus, siin hoiab teda, nagu ta ise ütleb, Jumal.

Kui Laine 71 aastat tagasi ilmavalgust nägi, oli teda vastu võtmas kohalik ämmaemand-ravitseja Kadi Aab. Siis kuulutas ta vastsündinu emale, et Lainest saab tema töö jätkaja. Sama kordas ravitseja veel ka Lainele enesele, kui neiu sai 16-aastaseks. Kuid nagu Laine ütles: “Olin noor inimene, lasksin selle kõrvust mööda.” Lainest kasvas laheda loomuga, mõnusa huumorimeelega inimene, kes oskab hinnata head seltskonda, kes armastas ja armastab laulu (on osa võtnud laulupidudest) ja kes on alati järginud oma elus jumalasõna. Temalgi oli oma suur unistus: ta soovis saada arstiks. Sellele südamesoovile tõmbas kriipsu peale raske haigus: nõrgad kopsud – tuberkuloos. Kuid ometi läks nii, et pikkamööda hakkas Kaika rahvas oma postiljonilt Lainelt haiguste puhul abi otsima.

Inimeste hädade ja haiguste põhjusi soovitab Laine aga otsida inimesest enesest:

` Inimestel peaks jätkuma rohkem austust ja armastust teiste inimeste vastu. Mitte nii, et sõidetakse teisest üle kas sõnaga või autoga ja jäetakse ta siis abitult lamama.

` Kui inimene astub kõrvale teelt, mis just temale on ette nähtud, siis jääb ta haigeks. Kui inimesele tema töö ja elu ei meeldi, siis hakkab ta enesele sisendama haigusi.

` Kui aga inimene lükatakse oma eluteelt kõrvale ja seda teeb kade, kuri inimene, siis jääb haigeks ka see, kes lükkas.

` Kui inimene teeb halba vähematele velledele, ka loomariigile, loodusele, jääb see inimene haigeks.

Kuidas ravib Laine inimest?

Laine ravivägi peitub tema sõnas, loitsus. Elu jooksul on ta need nõiasõnad ise kogunud, ka piiblist. Need sõnad on tema omaks saanud. Selleks, et sõnad toimiksid, peab inimeses olema vastav jõud, ja nagu ta arvab, on tema saanud selle Jumalalt. Ilma vastava annita võib inimene lugeda neid sõnu kuipalju tahes, paranemist pole oodata. Lainel on iga haiguse vastu oma sõna, loits.

Aga abi leiab ka loodusest. Ravimtaimede ja allikavee jõudu tutvustas talle isa, kes omal ajal ravis nendega külarahva loomi.

_ Kui inimene ise usub looduse ravimi sisse, siis saan ka mina teda aidata, siis usub ta ka minu antud rohu sisse.

_ Inimesed peaksid aru saama, mis loodus nende heaks teeb. Nad peaksid minema ravimtaimi korjama usuga, et taimed soovivad neid aidata. Inimesed aga ei pea usku millekski.

_ Pärast ravimtaime korjamist tuleks alati tänada loodust ja taime, et nad olid valmis inimest aitama. Kui inimesest käib läbi see tunne, teadmine, kuidas loodus on teda valmis aitama, siis paraneb ka ta tervis.