|
|
Puulpääväõdakunõ sannasau Kaika kuplide vahel hel´os Labassaarõ uja imälepäkandõ vaihel tsolisas Karula kuntõ vannusõs katstõiskümend tuhat aastakka A kostmaalt viisilmäkeist võit kutsma naada järves Kaalepi Ain pidä imätses Karula maastikku hajajärvi ja hajapõldõ väikutaludõ puzzlet Karula kuplitõl istusõ mõtsast mütsüq päih suuq kinnikasunu järveq jätvä mõtsikus mõnõgi konnu võit astu sarviku tabi vai säni jälgi pääleq Vutimeheq platsi mängus nallalt tan ei levväq Kaegõq – Luhkatsi Hauka Ruusa Kaika mäeq Uigatsimäel innembi ollõv üükulliq uiganu Keväjäne ülasside valgus suvinõ maaskide veretüs süküsütsiku pini haugatus sutõpaar lumõlagõdal hullaman Ähijärv um Ahijärv um vasta võtman uhraandid Rebäsejärv kygõ koolõs kalaq jääseq umbõ Kynõldas Mustjärv sala käü ütte Õdriga Mille Mähkli vesi rohekaskõlladsõst kõllakaspruunis läts Põrgujärvi kynõldas ollõv parhillaq kokku kolm Ubahavva järve asunikõ ülelugõmine äräqväsütäs Järvekäsnä kaiaq loodsikust illos suur haroline Kasvi tammõ kasvi jo tammõ taivahe Palomõtsaq ja laanõmõtsaq arumõtsaq ja suumõtsaq Matar mõtsmaasik mailanõ ämmälill köömeq tsiakupp Käolina kuldkäng üükannõl neiuvaip kuradisõrmkäpp Niinepuu and´ umma kuurt miiq immi jalgu kaitsmises Lõhmusõq kuq ilmapuuq ürgmõtsu hiisi aigadõst Kuis võtmõhaina kaitsa aid tahvitsa vai äräq salata Musta toonikurõ siibu all hääq inemiseq elämä jo piät Tan käkki kästäs inimpelglikkõ tsirkõ pessi Piho kärg tsigaparts häniläne sisask Hahaq kärbseseeneq Tätä koplin Kimalasõq krumpva jorisõdõn häismist mett Kuis kaitsa põld- kivi-aid- mõts- samblõ kimalast Mõtsmehiläisil vajja löüdäq mürgest puttumadaq maid Mi tahtnu alal hoita loodust üteh hindigaq Et naabri suidsuni jääs paras kilomeetri Är ilman unõtaguq taimõ iist maaimmi tennämäldäq Ütsekümne kuvvõs oll hää soekutsikide aasta Man olõt saaei arvugi a kavvõn nakkas külge Ähijärve talul kolm elumajja olnu perämäne kunturis sai Inemine loodust – loodasakõst sekäeiq Kaika kandil illos´ iih saa tulõvik |