Karula rahvuspargi vaatamisväärsused

Tere rännumees! Oled jõudnud Kagu-Eesti ühte kaunimasse kanti – Karula rahvusparki.

Rahvuspark asutati 1979. a. maastikukaitsealana ning reorganiseeriti rahvuspargiks 1993. a. Hõlmab 10 318 ha Karula kõrgustiku huvipakkuvaimat osa. Rahvuspark loodi Lõuna-Eesti iseloomulike metsa- ja järverikaste kuppelmaastike kaitseks ning haja-asustusala säilitamiseks. Administratiivselt jääb rahvuspark Valga maakonda ja Võru maakonda.

Karula rahvuspargi põhiväärtus ja ilmestaja on tema ainulaadne, äärmiselt vahelduv ja kaunis pinnamood. Rohkearvulised kuplid, seljakud, mõhnad, oosmõhnad ja künnised vahelduvad orgude ja nõgudega, kus paiknevad sood ja järved. 38. järvest suurim on Ähijärv (176 ha).

Mosaiiksele pinnamoele vastab väga varieeruv mullastik ja taimkate. Raskesti ligipääsetavates paikades on säilinud ürgilmelised metsatukad. Rahvuspargis kasvab palju haruldasi taimi, Karula metsades võib kohata kotkaid, ilveseid, hunte, karusid.

Karula rahvuspark pakub oma mitmekesise looduse kõrval huvi ka rahvakultuuri ja ajaloo poolelt.

ÄHIJÄRVE KÜLASTUSKESKUS

Siit leiavad endale meelepärast tegevust nii juhuslik läbiastuja kui ka tõsisem huviline. Näitus loodusest ja kultuurist, andmebaasid, raamatukogu ning aeg-ajalt toimuvad üritused on heaks alguseks rahvuspargiga tutvumisel. Keskusest on võimalik tööpäeviti kella 9–12 ja 14–17 saada tasuta konsultatsioone ning teavet majutus- ja toitlustusvõimaluste kohta. Saadaval on rahvuspargi trükised. Õppekeskuse ruume on kokkuleppel rahvuspargi administratsiooniga võimalik kasutada seminaride ja muude ürituste pidamiseks.

ÕPPERAJAD

Perajärve metsarada

Paikneb Karula kõrgustiku ja ühtlasi Karula rahvuspargi idapiiril. Peräjärve ümbrusse jäävad saarena kõrgustiku idaosa suurimad, merepinnast üle 125 m ulatuvad mäed. Need on sopilise kujuga mitmetipulised künkad; kõrgemaid kutsutakse Lossimägi ja Korgemägi. Kirdesse jääb oosmõhnastik korrapäraselt paiknevate piklike ooside ja väljavenitatud soostunud orgudega. Ida poole jääb tasane Hargla nõgu; üle metsade paistab Lossimäele Haanja kõrgustiku siluett.

Peräjärve asub Karula metsade südames, asulatest kaugel. Nime on paigale andnud Peräjärv. See väike metsajärv on kolmest ridamisi paiknevast järvest viimane – perämine. Ähijärve ümbruse maad on madalad ja võib oletada, et kunagi oli siin üks suur järv.

Peräjärve ümbrus on põline metsamaa. Keerukas reljeef on säilitanud metsa – põldu harida oleks siin liiga raske. Pinnamood annab metsadele oma näo: koos reljeefiga vahelduvad niiskus- ja valgustingimused, mullaviljakus ja metsatüübid. Metsad on mosaiiksed, kõrgematel nõlvadel on kuivad metsatüübid – nõmme- ja palumetsad. Madalamates kohtades ja põhjanõlvadel kasvab laanemets, orupõhjas on kas raba- või lodumets.

Metsarada on umbes 4 km pikk. Aega varu vähemalt poolteist tundi, siis jõuad sa hoolikalt vaadata, nähtu üle järele mõelda ja lihtsalt metsas olla. Sa võid ka kõrvale astuda ja avastada palju huvitavat. Rada on küllalt mägine. Sa vajad mugavaid ja vastupidavaid jalanõusid ja kui need peavad ka vett, saad soodegagi lähemat tutvust teha.

Tornimäe matkarada

Matkarada paikneb rahvuspargi loodeosas ja algab Köstrejärvelt. Köstrejärv on 10,4 ha suurune ja kuni 4,4 m sügavune allikarikas järv. Edasi viib rada 103 m kõrgusele Ararati mäele ning seejärel teeb looke ümber Raudjärve, mis on nime saanud eriliselt külmast veest. Mööda vana Madsa-Lüllemäe teed edasi minnes jäävad paremale suured karjakoplid ja XVI saj. pärit talukoht – Taitse. Kuplite vahel madalamaid kohti otsides kulgeb tee käänuliselt läbi noore metsa. Äkiline pööre vasakule viib endise linnamäe – Liinamäe juurde. Edaspidi muutub maastik soisemaks. Puusilda pidi ületad Rebase- ehk Verioja. Ojale on tammisid ehitanud koprad.

Üle kitsa sooriba viib rada edasi kõrge, metsaga kaetud mäe – Tornimäe ehk Rebasemäe (137 m) – poole. See on Karula kõrgustiku kõrgeim mägi. Mäe jalamil on omapärane tasane ala, mida kutsutakse Ahknurmeks. Tornimäe laiale lamedale tipule on kaks teed: sinna pääseb endist metsaväljaveoteed pidi (raskesti läbitav) või enne Suislepa talu paremale ohakapõllule pöörates. Mäe jalamil on Karulale iseloomulik hajaküla – Rebasemõisa. Matkarada jätkub mööda Suislepa talu teed, mis viib välja Kaika-Rebasemõisa-Lüllemäe maanteele. Teede ühinemiskohal asub Kuningamäe talu. Mäealust lohukohta hüütakse Kuningasillaks.

Matkarada on umbes 6 km pikk ja kulgeb peamiselt põlluvaheteedel, kohati ka metsas, niidul ja soos. Rada on pikk, võta võileib kaasa. Vihmase ilmaga on kasulik jalga panna veekindlad jalanõud. Minekuks võid valida päris “oma raja”, kuid ära mine üle heinamaade, põldude ja läbi õuede.

Lüllemäe külarada

Lüllemäel ringi kõndides on pea igal pool näha, kui tihedalt on omavahel seotud kaugem ja lähem minevik, olevik ja tulevik. Võib end tagasi mõelda sajandite taha, vaadates kirikumüüre ja võib kujutleda end järgmisesse aastatuhandesse, vaadates rõõmsaid koolilapsi. Lüllemäe kodulooline külarada tahab igaüht kutsuda mõtisklema selle üle, kust tulime, kus oleme ja kuhu läheme. Rajal on viis peatust: Karula kirikumõis, kultuurimaja ja vana kirikukõrts, kalmistud, koolid ning Vabadussõja mälestussammas.

VAATAMISVÄÄRSUSED

Rahvuspark on suur, ühe päevaga teda naljalt läbi ei käigi. Pakume Sulle, matkaja, siinkohal valiku paikadest, mida võiksid kindlasti külastada (kõik need kohad on märgitud ka kaardile).

Ala-Mändiku tarupedajad. Kaika külas Ala-Mändiku talu mail seisab metsatukas tarupedajas, viimane teadaolev Eestis. Ta on kui monument omaaegsele majandusharule – metsmesindusele.

Apja küla. Koosneb kuuest talust: Kingu, Liiva, Vastse-Apja, Suure-Apja, Küüdre, Meose ja Väiku-Apja. Küla asub sooserval ja head põllumajandusmaad on siin vähe. Küla koliti ümber nn. Apjamõisast (umbes 1 km loodes), sest sinna rajati karjamõis.

Aruküla nõmm. Põdra- ja porosamblikurikas männimets.

Aruküla Suursoo. Lageda keskosaga puisraba.

Kaika kool, kirik ja kalmistu. 1890. aastatel ehitati Kaikamäele Peterburi ärimehe toetusel vene õigeusu kirik. Kirikul oli kaks sibulkuplit. Praeguseks on kirik lagunenud. Kool rajati kiriku ehitamisega üheaegselt, algselt venekeelse kihelkonnakoolina, hiljem muudeti eestikeelseks. Praegu on majas Kaika algkool.

Karkküla muinasasulakoht. XIII–XVIII sajandist pärit muistis. Asulakoht paikneb küntud põllul.

Karkküla talu rehi. Üks vähestest tervena säilinud rehtedest.

Karula kirik, pastoraat ja kalmistu. Kirik on pärit XIII saj. Varemeteks muudeti kirik viimast korda Teise maailmasõja ajal. Kiriku aidast ehitatud uus kirik on praegu noorim terves Eestis. Kiriku ümber ja põranda all on kalmistu.

Karula mõisa Rebäse karjamõisa rehi koos peksukiviga.

Varasem kohanimi oli arvatavasti Rebase, millele lisati mõis. Vaatamisväärsus on praegu eraomandis olev kivirehi koos pooleldi seina sisse müüritud suure lapiku kiviga, millel orjaajal karistati inimesi, nõudes neilt iga peksulöögi eest ka viis kopikat.

Kivi metsavahikoha taluhooned. 1846. aastal ehitatud Lõuna-Eesti tüüpi rehielamu on Karula kihelkonnas üks suuremaid. Talust möödavoolaval Apja ojal oli kunagi veski.

Kobraste elupaik. Need elupaigad on muljetavaldavalt suured – kõrged kuhilpesad, hektarite kaupa üleujutatud metsa. Koprad jõudsid Karulasse 1980. aastate lõpus.

Kolski küla. Kolski, Rõõmu, Sirgasmäe, Karkküla, Taropedäjä, Võidu, Laane, Lillemäe, Palo ja Londi talud. Veel 1950ndatel üpris rahvarohkesse külla on elama jäänud vaid üks mees, kes kutsub end uhkusega külavanemaks.

Köstrejärve leeri- ja koolimaja. 1892. aastal Pihkva ehitusmeistrite poolt ehitatud punastest tellistest ja maakividest kolmekorruseline Karula kiriku köstri maja.

Labassaare oja. Looduslikult käänulises sängis metsa sees voolav punaseveeline oja, mis suubub Hargla ojja.

Lauksilla roomakeste (metsatööliste) maja. Kahele perele mõeldud palkmaja keset metsi pisikesel lagendikul.

Liinumägi. Ümmargune metsaga kaetud kuppel. Metsa all on varjul ringi ümber künka kulgev künnivall.

Mahajäetud talumaastik. Võssa kasvanud ja kobratammide tõttu üleujutatud maastik, kuhu võib korralikult ära eksida.

Pikassaare metsavahikoha rehielamu. Lõuna-Eesti tüüpi rehielamu. Seina sees on elamul paja – luugiga suletav aken, mida kasutati, kui rehesolijad tahtsid väljasolijatega rääkida.

Plaagi mägi. Lihtsalt üks ilus mägi tammepuudega.

Põlenud mets. 1997. aasta kuival suvel tulekahjus kannatada saanud liivapinnasel kasvav männimets.

Rebäse linnamägi ja asulakoht. Linnamägi on järskude nõlvadega ning ovaalse kujuga mägi, suhtelise kõrgusega 20–25 m. Asulakoht paikneb linnamäest vahetult lääne pool põllul.

Saera küla ja lahingupaik. Kahest talust – Saera ja Käo – koosnev küla. Tähelepanuväärne on, et külas on säilinud Vabadussõja eestlastele mälestis edukast lahingust venelaste ja sakslastega. See on kuuliauke täis seinaga saun.

Sibula talu rehielamu; koorijuht K. Leinuse sünnikoht

Vana Lõuna-Eesti tüüpi rehielamu ja väike muuseum.

Silla männik. 145 aastased männid.

Suur sanglepp. Jäme sanglepp Köstrejärve kaldal.

Valgepalo mets. Valge männi kultuurpuistu.

Äestamise soo. Laugastega suvel läbimatu lageraba.

A. Keremi elukoht. August Kerem (1889–1942) oli Eesti Vabariigi minister

Lõo kirikuase ehk vana matmiskoht. Arvatavasti rauaaja matmispaik. Keskajal võis siin olla ka väike kabelitaoline kirik.

P. Koemetsa sünni- ja elupaik. Peeter Koemets (1868– ?) oli Eesti I Riigikogu liige.

Mähkli muinaskalmed. Kivikalme I a-tuh. esimesest poolest.

Mähkli muinaseluase. Asulakoht I a-tuh. e.Kr. – II a-tuh.

TURISMITALUD

Armas rännumees, Sa oled palju käinud ja näinud ning õhtul seisad küsimuse ees: kuidas tegutseda, et päev edukalt lõpule viia? Lahendust probleemile pakuvad seitse turismitalu.

Köödre talu

Kaika kuplistikul väikese Köödre (Küüdre) järve kaldal asuv talu pakub ööbimisvõimalust koos hommikusöögiga kuni 10 inimesele. Soovi korral ka lõuna- ja õhtusöök. Etteteatamisel (vähemalt üks päev) lõuna gruppidele (kuni 15 inimest). Olemas saun ja dušš. Talus on kiik, lõkke- ja telkimisplats.

Info: (278) 52 427 – Aime ja Mati Valdek

Nakatu talu

Karula mõisas (4 km Lüllemäelt Valga suunas) asuv talu pakub ööbimisvõimalust koos hommikusöögiga kuni 24 inimesele. Soovi korral ka lõuna- ja õhtusöök. Etteteatamisel toitlustatakse bussitäit inimesi (30-kohaline söögisaal ja katusega väligrill). Talus saun ja dušš, telkimis-, lõkke- ja pallimänguplatsid. Laenutatakse jalgrattaid, vesijalgratast ja paati (kalapüügiks kohalikel järvedel). Suvel korraldatakse kanuumatku Koiva jõele. Võimalik püüda tiigist forelle, talvel suusarajad, kelgumägi ja liuväli.

Info: (276) 98 238 – Ants ja Marge Järvmägi

Veetka talu

Veetka (Viitkä) järve ääres asuv talu pakub ööbimisvõimalust koos hommikusöögiga kuni seitsmele inimesele, soovitavalt ühele seltskonnale. Etteteatamisel (vähemalt üks päev) toitlustatakse 40–50 inimest. Talus on kiik, telkimis- ja lõkkeplats. Pakutakse taimeaurudega sauna. Vahendatakse paadilaenutust. Vaba aja sisustamine: matkarajad looduses, ka koos giidiga, Metsamoori perepark ning jõulurada. Laste looduspuhkus. Öised parvesõidud järvel. Õpetatakse tundma ravimtaimi, pakutakse taimetoite. Korraldatakse simmaneid ning tähtpäevadel rahvuslikke õhtuid.

Info: (25) 260 535 – Irje ja Andy Karjus

Tuhka talu (Mändiku)

Kaika kuplistikul Kaikamäe lähedal asuv talu pakub ööbimisvõimalust koos hommikueinega ühele perele või väikesele seltskonnale (1 tuba). Etteteatamisel (vähemalt üks päev) toitlustatakse kuni 20 inimest, kes saavad soovi korral ka telkida ja lõkke üles teha. Talul on suitsusaun (kuni 10 inimesele etteteatamisel). Talu ümbruses on head suusanõlvad. Tiigist saab püüda kala. Ekskursioonid Karula rahvuspargis (rahvuspargi rajad ja bussiringid). Tellimine läbi rahvuspargi kontori.

Info: Ene Osvin (Telefoni ei ole. Helistada Karula rahvuspargi telefonil (278) 52 456)

Järvenuka talu

Ähijärve põhjakaldal asuvas talus saab ööbida väikeses palkmajas. Olemas kööginurk. Külalisi ootab soe saun. Teie käsutuses on paat ja õnged.

Info: (250) 76 293 – Harri ja Tea Nuka

Koemetsa puhkemaja

Koemetsa (Koemõtsa) külas asuvas kahekorruselises väikeses puhkemajas on 9 ööbimiskohta ja saun, võimalus üürida kogu maja. Toitlustamine ettetellimisel.

Info: (278) 90 672 – Ülle Kala

Maseri talu

Ähijärve külas, Karula rahvuspargi külastuskeskuse naabruses asuv talu pakub ööbimisvõimalust väikesele seltskonnale (dušš) ja ettetellimisel toitlustamist suurematele gruppidele (külastuskeskuse ruumides).

Info: (278) 52 426 – Malle Piht

Lisateave kõigi talude telefonidel ja Karula rahvuspargi keskuse telefonil (278) 52 456.

Vali ja külasta !

INFORMATSIOON

Valga maavalitsuse keskkonnaosakond – (276) 43 907

Võru maavalitsuse keskkonnaosakond – (278) 23 841

Antsla vallavalitsus – (278) 55 164

Karula vallavalitsus – (276) 40 624

Antsla haigla – (278) 55 107

Lüllemäe ambulatoorium – (276) 97 240

Antsla metskond – (278) 52 421

Antsla politseijaoskond – (278) 55 502

© Eesti Loodus 1998