Hea lugeja!

Eesti Loodus ei ole äriprojekt, kasumit taotlev ja tootev ettevõte. Ajakiri on läbi aastakümnete kandnud ja levitanud loodushoidlikku mõtteviisi, mida tänases riiklikus keskkonnastrateegias esimese prioriteedina nimetatakse keskkonnateadlikkuse tõhustamiseks.

Prioriteedid kõrgetes seadustes kirjapanduna on ilusad, aga realiseeruvad vaid läbi inimeste: õppimise, hariduse, teadmiste, emotsionaalsete mõjutuste kaudu. Teisalt väidetakse, et tasuta lõunaid pole olemas. Neid ridu kirja pannes ei tea ma peatoimetajana veel, kas aasta viimane number jõuab Teieni, head lugejad. Järjekordne pankur on osutunud kehvaks ärimeheks, kes on hajutanud tuulde ka osa ajakirja rahast, nimetades seda ise kõlavalt moratooriumiks. Pankuri enda lõunad on aga rikkalikult kinni makstud, sh. ka keskkonnakaitsele eraldatud raha arvelt.

Tänases maailmas on kõik kõigega seoses. Globaalsel tasandil on omaks võetud müüt lõpmatust ja lausa paratamatust progressist. Edu on aga tegelikult olnud vaid tehniline ja näiline: arvutid, kosmoselaevad, autostumine, mobiilistumine, pangastumine, börsistumine jne., jne. Progressi hind on kõrge: XX sajandi jooksul on Maalt kadunud või hävimas ca 500 000 liiki elusolendeid, looduskeskkond saastub, troopilised metsad raiutakse maha, erosioon üha laieneb... Inimene ise tasub majandusedu eest stressi, narkomaania, vaimuhaiguste, perekondade lagunemise ja muude tsivilisatsiooni haiguste levikuga. Kõige krooniks saab progressi mõnusaid vilju nautida vaid väga väike osa inimkonnast. Küsigem, kas inimkond tervikuna on nüüd õnnelikum kui 100 või 200 aastat tagasi? Ilmselt mitte. Aga progressi müüt on sügavalt juurdunud. Kõik tahavad aina rohkem tarbida, rikkamaks saada, aktsiaid osta, irreaalsel börsil mängida, nagu ka meie äpardunud pankur. Kui kaua suudab biosfäär veel taluda ja kompenseerida inimtegevuse mitmeid arutuid ja jõhkraid väljundeid? Ei tea, ilmselt mitte enam kaua.

Siiski pole kõik kaugeltki halb ja lootusetu. Äriprojektide kõrval on olemas ka säästev areng, keskkonnastrateegia, loodushoid, Albert Schweitzeri aukartus elu ees. Ja siin, Läänemere-äärsel maakillul, juba 65 aastat ajakiri Eesti Loodus. Kõmiseva juubelijutu asemel tahaksin hoopis sügavalt tänada neid sadu autoreid ja fotokunstnikke, kellest igaüks on andnud oma panuse meie elukeskkonna hoidmisele ja kaitsmisele. Siirad sõnad kümnete tuhandete lugejate nimel ka keskkonnaministeeriumile eesotsas minister Vilju Reiljaniga, haridusminister Mait Klaassenile, Eesti Keskkonnafondile, Eesti Kultuurkapitalile jpt., kes kõik on finantsiliselt aidanud realiseerida mitteärilist projekti nimega Eesti Loodus.

Head lugejad, just teie kirjadest on nopitud mõte, et Eesti Loodus on üks väheseid stressivabu ajakirjandusväljaandeid meie riigis. Luban, et jääme ka edaspidi selliseks. Aga et teha seda kõike veelgi paremini, ootame Teilt jätkuvalt kirju ja ettepanekuid. Millised võiksid olla uued teemad ja vald- konnad? Ajakirja tegijatele on kõrgeimaks võimuks lugeja. Öelge meile, ja me teeme.

Ajakirja lugejatele ja sõpradele rahulikke jõule ja meeldivat uut aastat soovides

peatoimetaja