Ilu on meis enestes

Edgar Kask

Noorpõlvest, kui põhiliselt inimesi ja maju pildistasin, mäletan meest, kes väitis, et ilusa foto tegemiseks ei pea tingimata ronima Munamäe torni, sest ilu peitub kõikjal meie ümber. Olin Eestimaad vähe näinud ja arvasin vastupidi.

Elu on näidanud, et eksisin. Ilu on tõepoolest meis endis – mõtte- laadis ja otsingute suunas. Eestimaad on lugemata arv kordi eri nurkade alt pildistatud, tulemuseks sageli värvilisse rüüsse peidetud hingetud dokumendid. Need, kes kergelt kättesaadava lausmatkimisest tüdinuna püüavad “pildi sisse minna”, pöörduvad hommiku-udude, lumiste metsade ja kevadvete poole.

On uskumatu, et pead elama terve elu, oskamaks näha ilu vihmapiisas, hallaga kaetud lehtedes, ööd ümbritsevas veerandtunnises värvidemängus. Ja looduse kapriisides, mis korduvad paljude aastate tagant ning ilmutavad end seejuures sageli vaid hetkeks.

Looduse pildistamine tähendab tegelikult pingsat otsimist ja pikki ootamisi. Nagu kogu elu, mis püüdleb samal moel õnne ja armastuse poole.