Äike, õnnetused inimestega
ja arstid

Jaak Aru

• Järvamaal tappis äike seitse karjamaal söönud lehma.
• Ida-Virumaal sai surma lagedas karjääris viibinud 37-aastane mees.
• Pikselöögist said kannatada neli Puru asula poissi...

Need on mõned teated eelmisest suvest...

Milline on pikselöögi mõju inimese organismile? Mida teatavad niisugustest juhtumitest arstide ajakirjad?

Äikesenoolest tabatul on tüüpilistel juhtudel rohked verevalumid ja põletushaavad. Pikselöögi tagajärjel seiskub tihti süda.

Uuemate tähelepanekute järgi ei ole mitte ainult äikese ajal tekkiv elektrilaeng see, millel on inimesele surmav toime. Meditsiiniajakirjas Lancet avaldatud artiklis teatatakse, et surma võib põhjustada ka pikselöögi ajal tekkiv magnetväli. Piisab sellest, et rohkem kui 100 000-amprine vool tungib inimesest või loomast mõne meetri kaugusel maasse. Säärase elektrilöögiga kaasneva magnetvälja toimel võibki süda seisma jääda. Erinevalt otsesest äikesetabamusest ei põhjusta magnetväli inimese kehal põletushaavu ja verevalumeid. Arvatavasti võib just piksega kaasneva magnetvälja arvele kirjutada jalgratturite salapärase hukkumise mitmes paigas.

Äikesega seotud surma- ja haigusjuhtumeid on uuritud nii Ameerika Ühendriikides, Austraalias kui ka Euroopas.

Ajakirja Public Health Report 1990. aasta juunikuu numbrist loeme, et Floridas suri aastatel 1978–1987 pikselöögi tagajärjel 101 inimest, välgukahjustusi sai aga umbes kaks korda rohkem. Järelikult väga paljud neist, keda tabas välk, jäid siiski ellu. Morbity and Mortality Weekly Report teatab 1998. aasta mainumbris, et Ameerika Ühendriikides on olnud välk kõige rohkem surma põhjustanud loodusnähtus. (Muide, 1950. aastast alates on surmapõhjustes kasvanud teiste ohtlike loodusõnnetuste, näiteks tornaadode osa.)

Taani arstid esitavad oma ajakirja 1996. aasta detsembrikuu numbris ülevaate, kus analüüsivad kahteteist välgulöögi üle elanud inimese haiguse ja tervenemise lugu. Leitakse, et piksetabamuse järel elama jäänute arv suureneb, kui antakse kiiret ja oskuslikku esmaabi.

Austraalia arstid aga annavad ülevaate nendest juhtumitest, mis võivad kaasneda telefoni kasutamisega äikese ajal. Aastas registreeritakse Austraalias üle 60 suurema või väiksema õnnetuse, mille põhjuseks on telefonikõne kõueilma ajal. Nii et, ettevaatust, mobiil- või traadiga telefoni omanikud!

Nagu öeldud, on tüüpilisteks organismi kahjustusteks äikeselöögi tagajärjel südameseiskus, põletused ja verevalumid. Lisaks on teateid närvisüsteemi kahjustustest, nagu ajutised halvatused, aga ka teiste elundisüsteemide häiretest. Näiteks teatab 1990. aasta juulikuu American Journal of Emergency Medicine kuulmisaparaadi kahjustusest välgu toimel. Kõrvatagune kuulmisaparaat sulas välgu mõjul üles ja kannatanul seiskus lühikeseks ajaks süda. Et abi tuli õigel ajal, paranes patsient täielikult.

Tai Meditsiiniassotsiatsiooni ajakiri kirjeldab 1993. aasta juulikuu numbris, kuidas prille ja Buddha kujuga ketikest kandnud jalgrattur sai nende esemete ning ihu kokkupuutekohtades (kõrvade ja kaela piirkonnas) tõsiseid põletushaavu.

Kõrvaarstide ajakirjades on aga kirjeldatud mitmesuguseid kuulmiskahjustusi, mõnel juhul isegi kõuekärgatuse toimel.

Välk võib inimese lühemaks ajaks või jäädavalt pimestada. Piiblis on kirja pandud lugu Saulusest, keda taevased jõud kolmeks päevaks pimedusega löövad. Taas nägijaks saav Saulus ärkab usule. Äikese läbi saab Saulusest pühamees Paulus.

Lõpetuseks olgu öeldud, et äikese ajal on kõige parem abiline oma ettevaatus. See väljendub ka vanarahva soovitustes.

• Kui olete äikese ajal väljas, siis hoiduge kõrgematest kohtadest, veekogudest, avamaastikust ja metallesemetest eemale.
• Kükitage maha, tehes end nii väikseks kui võimalik. Sulgege kõrvad kätega, vältimaks võimalikku kuulmiskahjustust.
• Kui olete jäänud pikse kätte mitmekesi, ärge olge üksteisele lähemal kui kaks-kolm meetrit.
• Ruumis jätke äikesetormi ajal rahule veekraan, ärge kasutage telefoni ja lülitage välja nii televiisor kui raadio.