Tulbid ja Amsterdam
(Lillepidu Hollandis)

Milvi Jürissaar

Hollandlased ütlevad: “Jumal lõi maailma, hollandlased tegid Hollandi.” Selles ütluses sisaldub tõetera. Suur osa Hollandi põldudest ja aedadest on rajatud merelt võidetud maale.

Suur tamm eraldab IJsselmeeri Padumerest. Tammi pikkus on 32 km, laius 90 m ja see on sõna otseses mõttes rajatud hollandlaste kätega. Ehitis valmis 28. mail 1932. Piki tammi kulgeb neljarealine autotee. Mandri poole jääv IJsselmeer on suures osas kuivendatud ja põldude all.

Üks suuremaid ja kuulsamaid lilleaedu on Keukenhof, mis paikneb Haarlemi ning Leideni vahemikus Lisse linna juures. Keukenhofi aedade pindala on pisut alla 30 hektari. Siin kasvab üle 600 tulbisordi ja arvukalt igasuguseid teisi sibullilli. Palju on haruldasi põõsaid ja puid. Hollandlased armastavad väga siinseid aedu. Kevadel on Keukenhof paljude perekondade armastatuimaks vaba aja veetmise kohaks. Ka Eesti turistil tasub just sel ajal Hollandisse sõita.

Eestlane saab Hollandis kõige põrutavama elamuse siis, kui ta näeb esimest korda tulbivälju. Nii kaugele kui silm ulatub, on tulbid, tulbid ja tulbid. Neid on punaseid, kollaseid, valgeid, pruune ja roosasid, heledaid ning tumedaid, ühevärvilisi ja kirjusid.

Tulpidele lisanduvad nartsissid ja hüatsindid. Natuke aega pärast õitsemise algust niidetakse sibullillede õied maha, et sibulad valmiksid jõulistena. Lillesibulad ongi üks Hollandi olulisi ekspordiartikleid.

Aprillikuu lõpul toimub Amsterdami lähistel suur lillepidu, kus võib kohata inimesi igast maailmanurgast. Lillepeo naelaks on uhke lilleparaad, mil lilleaiandid ja paljud firmad toovad välja nn. corsod – alusele valmistatud maketid mõnest ehitisest, loomadest, lindudest. Makett on kaetud miljonite lilleõitega, kõige sagedamini hüatsintidega. Corsodele lisanduvad lilleseaded, mis on paigutatud autodele või mootorratastele. Lilleparaadil osalevad corsod ja lilleseaded alustavad hommikul teekonda ning läbivad mitmekilomeetrise vahemaa puhkpilliorkestrite saatel. Tänava ääres seisev publik avaldab vaimustust ja kiitust ning elab igati toimuvale kaasa. Mõneti meenutab Hollandi lilleparaad meie laulupeorongkäiku.

Hollandi külad on omapärased ja kaunid. Majad on üsna väikesed, kuid kõrged. Tavaliselt on nad otsaga tänava poole ja kogu küla paikneb kahel pool tänavat pika majadereana. Majade ja tänava vahele jäävad kitsukesed õued. Õues on tilluke roheline muruplats, mille äärtes kasvavad põõsad ja lilled. Sageli võib näha sabiina kadakat, jugapuud, pügatud ümaraid või koonilisi elupuid. Paljudes kohtades õitsevad kevadel mandlipuud või magnooliad. Sissesõidutee ja jalgrajad on kivisillutisega. Meile on harjumatu see, et paljudel majadel puuduvad kardinad. Hollandi majad on peaaegu eranditult ehitatud tellistest, mis on kas punased, kollakad või bee'zid. Katused on tumedast kivist, aga ka roost või õlgedest.