Kes, kes kase koore all elab?

Kaljo Voolma

Juulikuise laagrielu naelaks on ühised lõkkeõhtud. Juba pisi-pisike lapski teab, et kõige kergem on lõket süüdata kasetohuga. Ilusalt, siledalt ja elujõuliselt kaselt tohtu kätte saada on peaaegu võimatu – ja ega seda tohigi teha, puukesel on endalgi kena valget kasukat vaja. Tulehakatust tuleb otsida ikka surnud ja seenetanud puult, millel kasetohtki ripakil. Kui nüüd niisugust lipendava tohuga puukest lähemalt uurida, märkame tihtipeale tema valgel koorel auguridu – märki, et siin on askeldanud kase-maltsaürask. Südasuvel toimetab see muidu varjatult koore all elav putukas aktiivselt ringi, nii et võime teda näha küll lendamas, küll parajasti kasekoorde auku puurimas. Kui neist hetkel ühtegi silmapiiril pole, võib natuke tohtu lahti harutada. Ainult liialt hoogu ei tohi minna – see koht on rähnide toidulaud ja kellele siis meeldib, et tema maiuspalad minema pühitakse.

Nagu paljud teisedki üraskid, kaevandab kase-maltsaüraski 5–6 mm pikkune läikivmust (noorelt pruun) mardikas puu koore alla umbes 10 cm pikkuse emakäigu, mille servadesse munetud munadest arenevad valged jalutud tõugud, kes kaevandavad igaüks omaette pruuni näripuruga täidetud käigu. Tõugukäigud kulgevad algul risti emakäiguga, seejärel hargnevad kiirjalt laiali – nii kujuneb koore alla üraskitele omane käigumuster. Hästi näeme seda koore sisepinnal, kuid ka pealmises puidukihis – maltspuidus – on jälg märgatav. Siit ka putuka eestikeelne nimi – kase-maltsaürask. Tema teaduslik ladinakeelne liiginimi Scolytus ratzeburgi on aga antud ühe möödunud sajandi tuntuima metsaputukate uurija, saksa teadlase Julius Theodor Christian Ratzeburgi (1801–1871) auks, kelle 1837. aastal ilmunud raamat pani aluse metsaentomoloogiale, metsaputukaid uurivale teadusharule.

Kust on kase-maltsaüraskit kõige lihtsam leida? Eks ikka keskealistelt ja vanematelt üksikult või metsaservas kasvavatel puudelt, mis on mingil põhjusel, näiteks lehekahjurite tegevuse, liigniiskuse, metsatulekahju, tormikahjustuse vms. tõttu nõrgestatud. Tänavuste kevadiste üleujutuste tagajärjel hukkunud kaldaäärsed kasesalud annavad sellele väikesele putukale kindlasti palju uusi elukohti. Teda tasub otsida ka langetatud puudelt, kasepakkudelt ja palkidelt, samuti nende koore alt.

Rääkisime siin vaid ühest kasega seotud putukaliigist, sest teisi on juulikuus raske leida. Kel huvi rohkem teada saada, võib lugeda lisaks samast Eesti Looduse numbrist artiklit “Kaskedel elab pool tuhat putukaliiki”.