Maapooled ja maaviiendikud

Mikk Sarv

MAAVIIENDIKE PIIRID ÜHTIVAD KIHELKONNAPIIRIDEGA

Sinine – Rannamaa
Kollane – Väinamaa
Punane – Metsamaa
Helesinine – Mäemaa
Roheline – Jõemaa

Paides tänavu aprillis toimunud siseturismi messil MATKAMIKS 99’ esitles Eesti turismiamet ökoturismi ühendusega koostöös valminud Eesti-sisest reisipiirkondade liigendust, mille eesmärk on lihtsalt ja ülevaatlikult tutvustada meie maad. Liigenduse lähtekohad on loodus ja kultuurilugu. Toetades Eesti Looduse 1998. aasta septembrinumbris avaldatud artikli seisukohti muistsete kihelkondlike piiride looduspärasusest, on liigenduse algühikuteks valitud kihelkonnad ja nende piirid, samuti nagu need on kasutusel rahvaluule, murrete, arheoloogia jmt. materjalide esitlemisel ja salvestamisel.

Et nii muinas- kui kaasajast teadaolevad maakondlikud liigendused on eelkõige ajaloolis-poliitiliste kokkulepete tulemus ja ei järgi alati ei looduslikke ega kultuurilisi tervikalasid, on reisipiirkondade piiritlemisel lähtutud looduses, satelliitfotodel ning füüsilistel kaartidel kergesti silmahakkavast liigendusest.

Reisipiirkondade kirjeldamisel on rõhutatud Eesti muistset omakeelset nime Maa. Kodumaal reisides on hea aus pidada oma asumisala vanimat nime. Siit tuleneb ka reisipiirkondade nimetamine maaviiendikeks. Sõna maa kasutamine oma asumisala, keele ja rahva nimedes – Maa, maakeel, maarahvas – ühendab meid mitmete sugulasrahvaste ja Euraasia põlisrahvastega.

Meremaa ja Mannermaa

Jaotuse väikseim ühik on kihelkond, maaviiendike piirid kulgevad piki kihelkonnapiire ja igasse maaviiendikku mahub mõnikümmend kihelkonda. Kihelkond on Maal ja maaviiendikus reisimise algühikuks. Kihelkondadest lähtumine annab võtme nii loodus- kui ka rahvaluule, keeleajaloo ja arheoloogiavarade hõlpsaks käsitlemiseks, kuna vastavate arhiivikataloogide jaotus põhineb samuti kihelkondadel. Nende piirid ühtivad suures osas looduslike piiridega.

Kirde-edelasuunaline Vahe-Eesti metsade ja rabade vöö alates Haljala ja Kadrina kihelkondadest läbi Ambla, Järva-Madise, Anna, Türi, Vändra ja Tori kihelkondade Pärnuni jagab meie maa kaheks pooleks. Metsavöö ongi esmane liigendaja, mis püüab pilku satelliidipiltidelt ja lennukiga Eestimaast üle lennates. Metsavööst mere poole jääb Meremaa ja ida poole Mannermaa.

Meremaas on kaks maaviiendikku: varem saartena merest tõusnud lõunapoolsem Väinamaa ja valdavas osas hiljem veest vabanenud põhjapoolsem Rannamaa. Nendevaheline piir jookseb Saaremaa ja Hiiumaa vahelt Matsalu lahekurku ja sealt edasi metsavööni Vändra kihelkonnas.

Meremaad iseloomustab soojem, pehmem ja niiskem ilmastik, tasane maastik, mitmete Atlandi ookeaniga seonduvate taime- ja loomaliikide idapoolseim esinemine, avatus ja läbikäimine Atlandi ookeani äärsete sadamate ja kultuuridega, veelindude massilised läbiränded kevaditi ja sügiseti.

Mannermaa kolm maaviiendikku on keskne Jõemaa, sellest põhjapoolne Metsamaa ja lõunapoolne Mäemaa. Jõemaa maaviiendik hõlmab kihelkondi piki muistset Suur-Emajõge ja selle lisajõgesid Pärnust Peipsini. Metsamaa maaviiendiku läänepiir jookseb piki Vahe-Eesti metsavöö kihelkondi. Edelas ja lõunas on Metsamaa vastas Jõemaa kihelkonnad Türi, Pilistvere, Põltsamaa, Kursi, Äksi, Maarja-Magdaleena ja Kodavere.

Jõemaast lõuna poole jääb Mäemaa maaviiendik, mis ühendab lõunamurdelisi kihelkondi. Mäemaa kihelkonnad vastu Jõemaad on Halliste, Paistu, Tarvastu, Rõngu, Otepää, Kanepi, Põlva ja Räpina.

Mannermaa tunnused on külmem, teravam ja kuivem ilmastik, künklikum maastik, mitmete Euraasia taiga- ja stepialade taime- ning loomaliikide läänepoolseim esinemine, sidemed ida- põhja- ja lõunapoolsemate rahvaste ja kultuuridega.

Maaviiendikud

Rannamaa on meile värav maailma. Selle kaudu saabub Eestisse ja lahkub siit enamik külastajaid. Rohkem kui kolmandik Eesti elanikkonnast elab siin. Tuhande aasta vältel on Rannamaa suurim linn, Eesti pealinn Tallinn, olnud mitmete Euroopa rahvaste idasuunalise kaubanduse üks sõlmpunktidest. Sidemetest Atlandi-äärsete muistsete kelti rahvastega kõnelevad paekivist rõngasristid Rannamaa kihelkondade kalmistutel. Muistse viikingiaja järelkajaks on rannarootslaste kaheksa sajandit kestnud asustus Rannamaa randadel ja saartel. Kogu Eesti valitsemine, suunamine ja juhtimine on praegu ehk ülemääraseltki palju koondunud sellesse maaviiendikku.

Väinamaa köidab rändajaid soojade ja tuulevaiksete randadega, Kaali muistse meteoriidilennu salapära ja müstikaga ning juba Kalevipoja ja Kalevala eepostes kirjeldatud nõiduslike saareelanike ja -piigadega. Kümned ja sajad tuhanded rändlinnud kosutavad kevad- ja sügisrändudel mõned nädalad Väinamaal oma jõudu, tuues meelehärmi põllumeestele, kelle oraseväljadel linnud sageli söömapidu peavad. Väinamaa vanades kirikutes ja rahvariidemustrites on mälestusi keskaja salajasest märgikultuurist, mille peegeldusi võib leida mujaltki Eestist. Väinameremaa inimeste hea sõnaseadmis- ja lauluoskus on andnud Eestile mitmeid kirjanikke, luuletajaid ja keelemehi. Tuhandeaastane võimuvõitlus Euroopa vägevatega on jätnud maha muistsed linnusepaigad Kuressaares, Muhus, Lihulas, Soontaganal ja mujalgi.

Metsamaa on energiarikkaim osa Eestist. Juba vanasõna ütleb, et mets on vaese mehe kasukas. Metsamaa viiendikus lisandub sellele põlevkivi, sadade miljonite aastate eest troopilise mere setetesse laagerdunud päikesevägi. Elektriks põletatuna jagub seda nii Eesti kui naaberriikidegi tarbeks. Metsamaa südaosa metsad Järva ja Viru poole kihelkondades on ammu põldudeks põletatud, äärealadele on põlised metsa- ja rabamaastikud siiski alles jäänud. Metsamaa põllukssaamise pingeid on kirjasõnasse valanud kirjanik A. H. Tammsaare. Metsamaal on kõige rohkem muukeelseid uusasukaid, nende sidumine Eestiga ja tülide lepitamine oli ja on selle maaviiendiku saatus aastasadadeks.

Suur-Emajõgi Jõemaal voolas muiste läbi Eesti idast läände, viies Peipsi järve vett Pärnu lahte. Maatõus on veevoolu Võrtsjärve kohal läände ja itta jaganud kaheks. Voolusängi langus on ometigi nii väike, et suurvee aegu on kogu Jõemaa luhad ja sood vee all. Parimad liikumisvahendid on siis haabjad või kanuud. Veel mõnikümmend aastat tagasi ehitati jõeäärsete majade näopool vaatama jõele, mis oli peamine liiklussoon. Siin asuvad Eesti suurimad soode ja sisevete kaitsealad. Jõemaal on ka juba neljandat sajandit tegutsev Tartu ülikool, maailmas ainulaadne ühemiljonilise rahva emakeelne kõrgkool. Voolavus, koostöö ja vahendamine on Jõemaa võtmesõnad.

Mäemaa on Eesti kõrgeim ja talviti lumerikkaim maa. Siia tullakse suusatama, nii oma lõbuks kui teistega võistlema. Suviti kutsub Mäemaa oma kaunite vaadete, liigendatud maastike ning eripärase põliskultuuri ja -keelega, mis erineb märgatavalt kõigist teistest viiendikest. Sakala ürgsed kirjad Paistu ja Karksi rahvariiete puusepõlledel, Ugandi sõjakad regiviisid Otepääl ja Karulas, Võru instituudi omakultuuri taaselustamine ja Setomaa lõbus loovus koos leelotaja kevadhüüdega: “Tule, sõsar, sa mäe pääle, keera, sõsar, sa kingu pääle, Jumal siia on mäe loonud, Jeesus kingu on kirjutanud!” kutsuvad rändajaid osa saama selle maaviiendiku loova ja ideerikka rahva muinasvarast ja tänapäevast.

Reisipiirkondade rakendamine

Eesti turismiamet ja Eesti Ökoturismi Ühendus soovitavad turismiettevõtjatel, reisikorraldajatel ja reisihuvilistel oma tooteid arendades ning reise kavandades kasutada esitletud liigendust meie maa tutvustamisel ja tundmaõppimisel, näiteks viidates merepoole maastike ja taimestiku jätkumisele Lõuna-Rootsis ja mandripoole seostele idapoolsemate aladega.

Eesti esitlemine maaviiendikena võimaldab koondada samalaadseid reise ja reisiteenuseid pakettidesse, näiteks paadi- ja kanuumatkad Jõemaa viiendikus ja teistel Eesti jõgedel, suusatamine Mäemaa viiendikus jne.

Maapoolte ja maaviiendike edasine rakendamine ulatub kihelkonna tasandini. Igas maaviiendikus on ligi kakskümmend kihelkonda. Kihelkondade maastike ja ajaloo avastamine mööda maaviiendikke on nii reisijale kui reisi pakkuvale ettevõtjale võtmeks, mis aitab leida seni tähelepanust kõrvale jäänud paiku ja seiku. Samuti annab kihelkondade ühtlane arv maaviiendikes võimaluse välja töötada Eestis reisijate jaoks punktide kogumise süsteemi: iga kihelkonna külastus annab teatud arvu punkte, millega kaasnevad reisisoodustused.

Turismiameti ja ökoturismi ühenduse soovitatav liigendus ühendab kaasaegse informatsiooni satelliitfotodelt meie teadmistega vanimast hõimkondlikul asustusel põhinevast kihelkondlikust liigendusest.

Kasutagem siis seda, mis on meieni jõudnud kaasaegse tehnoloogia arengu ja põlvkondade järjepidevuse kaudu!