Laaned ja veed

Edgar Kask

Metsajõed on müstilised ja mõistatuslikud. Meie esivanemad teadsid neis elavat näkke ja vetevaime. Pühajärv ja Pühajõgi olid pühad.

Hindude püha jõgi on Ganges. Tõsiusklik hindu soovib, et tema maised jäänused saaksid kord põletatud Gangese kaldapealsel ning tuhk pühitud jõevoogudesse.

Meil sellist usku ja jõge pole. Oleme metsarahvas ja meie jumalad elasid Taara tammikuis. See oli meie usu nõrkus, sest pühad hiied raiuti maha, andes nõnda surmahoobi ka usule.

Põlvitan maas ja pildistan lilli, vähemalt viis korda päevas. Olen kui moslem, tagumik püsti hardas palves. Siit maa rajalt ringi vaadates tunnen enda tühisust mind ümbritsevate hiiglaslike puude ees. Nüüd, kui olen juba kolm nädalat lillede ees põlvitanud, tekib mõte usku vahetada. Tegelikult võiks neid olla mitu. Peajumal elaks suurtes laantes, sest neid ma armastan niikuinii.

Hingekosutust leiaksin moslemite kombel lillede ees põlvitades ja manalariiki läheksin meelsasti hindude viisil, näiteks Emajõkke.
Nii saaksin kokku metshaldjate ja vetevaimudega, kellele kuulus enne tule ja mõõgaga toodud ristiusku meie esivanemate austus.